Keskkonnaministeerium: Kas teie kodukohas on veekogudega kõik korras?

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Oluliste veemajandusprobleemidena tuuakse ülevaates esile veekasutuse liigid ja koormused, mis tõenäoliselt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist aastaks 2021.
Oluliste veemajandusprobleemidena tuuakse ülevaates esile veekasutuse liigid ja koormused, mis tõenäoliselt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist aastaks 2021. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaministeerium ootab septembri alguseni inimestelt teavet, millised kohalike veekogude probleemid vajavad nende arvates lahendust. Nimelt käivitus oluliste veemajandusprobleemide ülevaate kuus kuud kestev avalik väljapanek. Veeseaduse järgi korraldatakse selle aja jooksul avalikke arutelusid.

Infot tahetakse näiteks selle kohta, missugust survet avaldab piirkondlik tegevus veekogudele, aga ka selle kohta, kuidas mõjutavad keskkonnakasutuse piirangud kohalikku tegevust. Dokumentide eelnõud leiab keskkonnaministeeriumi veebilehelt ja keskkonnaameti kohalikest kontoritest.

Ministeeriumi veeosakonna peaspetsialisti Reet Ulmi sõnutsi näitab ülevaade, et tähelepanu vajavad veemajandusprobleemid on võõrliikide sissetung ja toitained hajukoormusest. “Invasiivsete võõrliikide tõttu on vee-elustik kahjustunud Peipsi järves ja Emajõe alam- ja keskjooksul, kus järjest enam domineerib rändvähk. Rannikuvees levib mudakrabi, kes arvatavasti on siia jõudnud laevade ballastveega,” lausus Ulm.

Hea on aga see, et viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud veekogude fosforikoormus ja kalade liikumiseks on avatud suur hulk paise. Praeguseks on Euroopa ühtekuuluvusfondi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi toetuste abil tekitatud kalade rändevõimalused ligemale 100 paisul. Nendest 22 juhul on pais likvideeritud, 69-le on kaladele rajatud looduslähedane läbipääs ja üheksale paisule on rajatud tehislik kalapääs.

Oluliste veemajandusprobleemidena tuuakse ülevaates esile veekasutuse liigid ja koormused, mis tõenäoliselt ei võimalda veemajanduskavades püstitatud keskkonnaeesmärkide saavutamist aastaks 2021. Nende hulgast leiab näiteks veekogude tõkestamise, maaparanduse ja paisudega hüdromorfoloogia muutmise ja põllumajandusliku hajukoormuse.

Kuhu oma mõtetega pöörduda?

Ülevaadete ja analüüside tehniline meeskond ja konsultant on AS Maves, kus kontaktisik on Karl Kupits, tel 656 7300, e-posti aadress karl@maves.ee.
Keskkonnaministeeriumi kontaktisik on Reet Ulm, tel 626 2857, e-posti aadress reet.ulm@envir.ee ja
Keskkonnaameti kontaktisik on Elina Leiner, tel 447 7387, e-posti aadress elina.leiner@keskkonnaamet.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles