/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/04/15/11951033t1h8f34.jpg)
Täna algaval hülgejahihooajal tohib Eesti vetes küttida 57 hallhüljest, see teeb ühe protsendi mullu loendatud hüljestest.
Hülgejahihooaeg saab hoo sisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal loendati Eesti vetes rekordiliselt 5700 hallhüljest ja küttida tohib üldjuhul neist ühe protsendi ehk 57 looma.
Varasematel aastatel on keskkonnaamet kõige enam hülgelube eraldanud Liivi lahe piirkonda ja sealsetes vetes on neid kõige enam lastud. Näiteks tohtis eelmisel hooajal Eesti vetes küttida 37 hallhüljest, neist Liivi lahe Pärnu- ja Saaremaa osas 22. Selles kandis kütiti 19 looma, kellest omakorda 17 lasti Kihnu vetes.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts on BNSile öelnud, et küttidel on hülgejahioskused olemas. “Kihnu meestel on need emapiimaga kaasa tulnud,” lausus ta.
Ka merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi on nentinud, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud. “Sealkandis on huvi ju kogu aeg olnud,” ütles ta. “Mul oleks ka huvitav teada, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema.”
Jüssi lausus, et seni kuni küttimine ei ületa kvooti, pole probleemi.
Hülgeuurija märkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on viimastel aastatel püsinud stabiilne. See ei kasva, sest nii kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadel talvedel kui küttimine Soomes ja Rootsis mõjutavad. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas siis loenduse vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.
Eesti vetes elab stabiilselt umbes 1000 kaitsealust viigerhüljestki.
“See stabiilsus ei ole hea, sest küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, tervisehädad – kõrvale jätta,” rääkis Jüssi. “Ilmselt need muud asjaolud ongi määrava tähtsusega, kuigi iga asjaolu olulisuse hindamiseks teadmist pole. Soome lahe viigrid Eesti vetes on Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on kohalikud, kes aeg-ajalt käivad piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas.”
Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt kogu Läänemere ulatuses.
Hallhülgeid tohib Eestis küttida 15. aprillist aasta lõpuni.