Haritava maa mediaanhind tõusis üle kümne protsendi

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas – 136. Foto: Arvo Meeks

Möödunud aastal haritava maa tehingute arv ja koguväärtus langesid, kuid hektari mediaanhind siiski kasvas ja ületas 3000 euro piiri – see selgub maa-ameti möödunud aasta turuülevaatest. Pärnumaalgi tõusis haritava maa hind üle kümne protsendi.

Haritava maa vabaturu tehingute hektari mediaanhind kasvas 2018. aastal 4,2 protsenti võrreldes tunamullusega ja jõudis 3048 euroni. Viimase viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud ligikaudu 600 eurot. Kõrgeim mediaanhind, 3950 eurot hektari eest, on olnud Valga maakonnas ja madalaim Hiiumaal – 1973 eurot.

Kuigi Pärnumaalgi tõusis hektari mediaanhind tunamullusega võrreldes märkimisväärsed 11,7 protsenti, jäi hind siiski alla 3000 euro.

Enim tehinguid haritava maaga tehti Lääne-Viru maakonnas – 136. Järgnevad Järva ja Tartu maakond, Pärnumaal tehti aga 87 tehingut, mida on tunamulluse 101ga võrreldes ligemale 14 protsenti vähem.

Tehingute koguväärtus oli samuti kõrgeim Lääne-Virumaal, kus kõigi tehingute summa oli 5,9 miljonit eurot. Järgnesid Tartu maakond 5,2 miljoni ja Järva maakond 4,3 miljoni euroga. Pärnu maakonnas oli koguväärtus 2,6 miljonit eurot, mis 2017. aastaga kõrvutades on samuti mõne protsendi võrra langenud.

“Äsja valminud analüüs kinnitab, et haritava maa hinnale avaldavad mõju maatüki viljakus, pindala, PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) põllumassiivide registris registreeritud maa osa ning kaugus avalikest teedest ja asulatest,” ütles maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu.

Viimase viie aasta jooksul on Eestis vähenenud nii riigi kui eraisikute müüdava haritava maa hulk, eraisikute osatähtsus müüjate hulgas küll kõigub, aga siiski langeb. Juriidiliste isikute hulk 2018. aastal müüjate seas oli aastate kõrgeim. Ostjatest moodustavad enamiku juriidilised isikud, järgnevad eraisikud. Välismaalaste hulk ostjate seas on marginaalne.