Kulupõlengute arv läheneb poolesajale ja lõppu pole näha
Päästjad: Üldjuhul algab kulupõleng heinamaale tehtud lõkkest

Pea iga kord on kontrolli alt väljunud lõke paiknenud hajaasustusalal keset kuluheinapõldu või kraavikaldal.

FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Kaks nädalat on Eestis kestnud ilus ja kuiv ilm, paraku on seetõttu sagenenud päästjate väljasõidud maastikutulekahjudele. Sel aastal on Pärnumaal puhkenud juba 44 maastikupõlengut ja Lääne regioonis vormistatud 11 väärteootsust.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhi Indrek Laanepõllu sõnutsi on peapõhjus, miks tulekahjude arv on suur, lõkkekoha halb ettevalmistamine. Pea iga kord on kontrolli alt väljunud lõke paiknendu hajaasustusalal keset kuluheinapõldu või kraavikaldal.

„Praeguse kuiva maastikuga ei saa põletada lehti ega oksi, mida on kogutud suurde hunnikusse heinapõllule. Kui ümbruses olev kulu sütib, on omal käel väga raske tulele piiri panna,“ ütles Laanepõld, soovitades põletada lehti ja oksi küntud põllumaal, kus tule levimise ohtu pole.

Ohutusjärelevalve büroo juhi jutu järgi ei oska inimesed hinnata tule leviku jõudu ega karta, et sädemed lendavad kaugele. Tihti puuduvad lõkke juures esmased kustutusvahendid või jäetakse tuli hoopis valveta, lootes, et midagi ei juhtu. Paraku ei ole siis, kui kulutuli levima hakkab, enam aega veeämbri järele joosta. „Soodsatel tingimustel levib kulutuli nii kiiresti, et inimene ei jõua sellega sammu pidada,” tõdes Laanepõld.

Üks kulutule levimise põhjusi on enda võimete ülehindamine, eriti eakamate inimeste puhul. Unustatakse, et enam ei olda nii kiired liikuma, ega tulda põlengu kustutamisega toime. Kahjuks on selles kontekstis tänavu kevadel Eestis hukkunud üks inimene.

Ohutusjärelevalve büroo juht paneb lastele ja lastelastele südamele, et vanematele tasub tuleohutusreeglid meelde tuletada. „Kui teie vanaema või vanaisa elab maal ja kevadtöödel on tavaks teha lõket, palun võtke telefon ja helistage neile. Tavapärase jutu juurde tuletage neile meelde tuleohutust,“ soovitas Laanepõld.

Maastikupõleng levib kiiresti suurele alale, hukuvad loomad ja hävib loodus. Enne tule läitmist tuleb hinnata tuule kiirust ja suunda, veenduda, et lõkkeaseme ümbruses on tule levik takistatud ja olemas esmased kustutusvahendid.

Kulupõletamine on keelatud.

Päästemeeskonnad ja ohutusjärelevalve inspektorid koostöös keskkonnainspektsiooniga jätkavad tuleohu tõttu selgi nädalavahetusel lõkkepatrulle. Reididel pööratakse erilist tähelepanu lõketele, et ennetada suurt kahju ja tõsta inimeste teadlikkust tuletegemise ohtlikkuse suhtes.

Eile puhkes Pärnumaal kaks maastikupõlengut. Õhtul põles Häädemeeste vallas Krundikülas ligemale neli hektarit metsaalust, mille päästjad tunniga kustutasid.

Pärnu-Jaagupis oli hilisõhtul majade vahel süttinud kulu ja põleng levis kümmekonnale ruutmeetrile. Tulekahju avastati võrdlemisi kiiresti ja suurem tule levik hoiti ära. Päästjad summutasid leegid mõne minutiga.

Päästeamet kehtestas kogu Eestis tuleohtliku aja 6. aprillil.

Lõkketegemise peamised ohutusnõuded

  • Kulupõletamine on keelatud.
  • Vähegi tugevama tuulega ei tohi lõket teha. Tuule kiirus peab jääma alla 5,4 meetri sekundis, kui liiguvad ainult puude peenemad oksad.
  • Lõkkeaseme ümbrus tuleb rohust ja kulust puhastada ning piirata mittesüttiva pinnase ja kividega.
  • Lõkke juures peavad olema esmased kustutusvahendid, ämber veega, kustuti või kasutusvalmis veevoolik.
  • Alla meetrise läbimõõduga lõket tehes peab tulease paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt kaheksa meetri kaugusel.
  • Üle meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 15 meetrit eemal.
  • Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke on täielikult kustunud.
Tagasi üles