/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/04/26/11978726t1hc297.jpg)
Sotsiaalministeeriumil on plaanis analüüsida Eesti olulisimate ühistranspordi sõlmpunktide ja peatuste ligipääsetavust erivajadustega inimestele.
Riik uurib erivajadustega inimeste liikumisvõimalusi tänavatel (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse tõdes, et ligipääsetavast ühistranspordist on avalikult palju räägitud, kuid sellest on vähe abi, kui praktikas puudub võimalus seda kasutada. Analüüsiga loodetakse kaardistada linnapildis need kitsaskohad, mis vajavad kohandusi. Selle kõige väljaselgitamiseks allkirjastati MTÜ Ligipääsetavuse Foorumiga leping. Lõppraport esitatakse ministeeriumile 2020. aasta alguses.
„Ligipääsetavus ei ole ainult puudega inimeste mure, vaid puudutab meid kõiki. On enesestmõistetav, et inimene – vaatamata oma erivajadusele – peab saama ise ringi liikuda. See puudutab ka näiteks eakaid või ajutise liikumispiiranguga inimesi,“ ütles Kuuse.
Esmalt kaardistatakse ühistranspordiliinide ristumis- ja ümberistumiskohad, sealhulgas bussi-, rongi- ja lennujaamad ja sadamad koos teele jäävate trammi-, trolli- ja bussipeatustega. Samuti märgitakse ära sellised ühissõidukipeatused, mis ei ole tingimata liinide sõlmpunktid, kuid erivajadustega inimestele tähtsad näiteks teenustele ligipääsemiseks.
2018. aasta alguses moodustasid 65aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 19,6 protsenti. Statistikaameti prognooside kohaselt kasvab nende osa aastaks 2040 rahvastikust umbes 27–28 protsendini ja suureneb erivajadusega inimeste hulk.
Hange on valminud koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja maanteeametiga. Projekti rahastatakse riigieelarvest ja SA Eesti Teadusagentuuri valdkondliku teadus- ja arendustegevuse programmist.