Line-tantsijad vallutavad Ehitajate tee

Kaie Seger märkis, et kuigi varasematel aastatel on line-tantsijad jalga keerutanud tihtilugu vihmas, ei ole uuel aastal ilmal enam erilist rolli, sest tantsijad pääsevad metsatee asemel lõpuks ometi korralikule teele. Foto: Ants Liigus

Tuleva suve teises pooles kavatseb Pärnu Ehitajate teele rivistuda mitu tuhat line-tantsijat, et püstitada seal uus Guinnessi rekord ühekordses tantsurivis.

Eesti line-tantsu eestvedaja Kaie Segeri teatel möödub järgmisel aastal 15 aastat line-tantsu algusest Eestis ja selle sündmuse tähistamiseks on tantsijail kavas mitu üritust, millest suurim on augusti esimesel nädalavahetusel Pärnus toimuv line-tantsufestival pealkirjaga “Teeme tantsuliselt ära!”.

Oodatud on tantsuvõhikudki

“Eesti line-tantsufestival on saanud uue kuue,” selgitas Seger. “Eesti line-tants saab 15aastaseks ja see on märk sellest, et tuleb teha midagi uut ja suuremaid tantsulisi tegevusi kui varem.”

Selle märgiks toimub terve 2012. aasta vältel line-tantsu üritusi ja senise Sassi talli asemel on festivali uueks asukohaks saamas Pärnu linn. Slogan “Teeme tantsuliselt ära!” on aga otseselt seotud uue Guinnessi rekordi püstitamise katsega.

“2008. aastal sättis end vihmas ja tuules ühte ritta tantsima 2354 inimest, neist ratastoolitantsijaid oli 27,” meenutas Seger. “Rekordirivi pikkuseks tuli 3,7 kilomeetrit. Oleme oodanud tulutult varsti juba neli aastat, et keegi meie rekordi üle lööks. Seega on aeg ise uus rekord püstitada! Et eestlased on juba mujal maailmas tuntud oma ära tegemise poolest, sai line-tantsu festival sellise alapealkirja, et tuleme kokku ja teeme selle rekordi lihtsalt ära!”

Seger märkis, et siiani puudus Pärnus reaalselt koht, kus nii pikka tantsijaterivi presenteerida. Ei saanud ju Riia maanteed pooleks päevaks kinni panna.

Et tuleval aastal on valmimas Ehitajate tee, loodab Seger mahutada line-tantsijad järgmise aasta 4. augustil Tallinna maantee ja uue silla vahelisele teelõigule. Selleks suletakse tol päeval kolmeks tunniks Ehitajate tee linnapoolsed kaks sõidurada.

“Meil on maanteeametiga kokkulepe, et vajadusel võime rivi pikendada üle uue silla Liivi teele või üle Tallinna maantee Lennujaama teele,” lisas Seger. “Rivvi pääsemiseks tuleks ennast eelnevalt registreerida festivali kodulehe kaudu internetis, osalema ootame ka näiteks koolide, ettevõtete jms võistkondi.”

Segeri kinnitusel ei ole takistus, kui inimene pole eluski line-tantsu keerutanud, sest rekordrivis tantsitakse lihtsaimat jalakeerutust: kodumaist varbatantsu, mille saavat igaüks selgeks paari minutiga.

Tantsu saateks kõlab spetsiaalselt eestlaste jaoks kirjutatud ja sisselauldud lugu, mille salvestas 2008. aastal TTÜ akadeemiline meeskoor.

Kes tantsida ei soovi, saab kogu rekordiüritust jälgida kõrval olevalt kergliiklusteelt. Festival jätkub töötubade, pidude ja tantsutruppide etteastetega ning lõpeb päev hiljem Vallikäärus suure kontserdiga.

Seger märkis, et line-tantsufestivali sobitati Pärnu suvisesse kultuurikalendrisse hoolega. “Et samal ajal toimuvad gildi päevad ja Pärnu filmifestival, loodame suurt osavõttu,” ütles Seger. “Linnas leidub pärast rekordipüstitust tegevust neilegi, kes võib-olla väga suured tantsuhuvilised ei ole. Kui tuleb üks inimene üle 2354, püstitame ju uue rekordi!”

Line-tantsu riikitooja

Line-tantsu alguseks Eestis loeb Seger 27. oktoobrit 1997 ja kogu lugu sai alguse üsna põlve otsas nokitsedes.

“Lõpetasin 1995. aastal Viljandi kultuurikolledži tantsuõpetajana,” meenutas Seger. “Töötasin nii rahvatantsuõpetaja kui aeroobikatreenerina ja vedasin Pärnu kantrifestivali. Ühel ilusal päeval põrkasin osalt tänu kantrifestivalile kokku line-tantsuga ja otsustasin seda omal käel paberilt õppima hakata.”

Asi tipnes sellega, et 1997. aasta oktoobri lõpus kogunes Tallinna Guitar Safari nimelisse pubisse neli-viis line-tantsuhuvilist, kellele tol ajal veel üsna kogenematu Seger hakkas tantsu õpetama.

“Neist ei tegele vist enam keegi line-tantsuga,” nentis Seger. “See eest on tänu neile Eestis välja kasvanud ligi paar tuhat line-tantsijat. Tegelengi praegu Eesti line-tantsijate andmebaasi kokkupanekuga.”

Segeri sõnade kohaselt on line-tants 15 aasta tagusega tohutult edasi arenenud. Kui tol ajal tunti USAst laia maailma levinud tantsustiili pigem kantrimuusika järgi kepsutamisena, siis tänapäeval on line-tants segunenud teiste tantsudega ja välja on kujunenud mitu tantsustiili.

“Kantritantsuga ei ole ammu enam tegu,” kinnitas Seger. “Jäänud on vaid tantsu põhiolemus ehk seda tantsitake endiselt üksi, ilma partnerita.”