Uuring sõelus Rail Balticu Pärnu kaubajaamale kolm asukohta

Rail Baltica Pärnu kaubaterminali parima asukohana näeb uuring praegust kaubajaama, kusjuures vanad rööpad tuleb üles võtta. Foto: Mailiis Ollino

Kui võtta arvesse Pärnu kaubajaama ehitamise ja hilisema käigushoidmisega seotud kulusid ja vastukaaluks teenusest saadavat tulu, ei tasu siia kaubajaama rajamine ennast ära. Pärnu kaubajaam muutub uuringu ühe tegijatest AS Civitta Eesti esindaja Piia Viks-Binsoli ütluse kohaselt väga tasuvaks, kui pidada silmas laiemat majanduslikku mõju: ettevõtjatele avanevaid uusi sihtturge, lisanduvaid töökohti nii siit kandi firmades kui terminalis endas ja veel keskkonnahoidu.

Rail Balticu Pärnu kaubaterminali teostatavusanalüüsi eesmärk oli välja selgitada selle tasuvus ja asukoha alternatiivid.

Esialgse hinnangu järgi maksab kaubaterminali rajamine 40–65 miljonit eurot. Lõplik hind sõltub sellest, millise uuringus pakutud lahenduse kasuks otsustatakse. Praeguseks on sõelale jäänud kolm valikut. Üks praeguses Pärnu kaubajaamas, kusjuures säilib olemasoleva laiusega raudtee. Teostatavusanalüüsi projekti eestvedaja Kaur Laansalu seletuse järgi tähendaks see, et üle Pärnu jõe tuleks rajada veel üks raudteesild ja olemasolev remontida. Samuti tuleks uue ja vana raudtee kokkusaamispunktis ehitada eritasandiline ristmik ehk viia uus raudtee vanast üle. Kaubaronge pargitaks Pärnu reisijaamas.

Teine valik oleks kaubajaam rajada Saarde valda Valga–Uulu maantee lähedusse. Kohta, kuhu Est-For Invest plaanis ehitada tselluloositehase. Laansalu tähendas, et tselluloositehase olemasolu korral lisanduks kaubavedudele juba ainuüksi päevas kaks rongi.