Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
/nginx/o/2019/05/07/12142948t1h572a.jpg)
Riigikogus moodustati lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühm, mille eesmärk on aidata kaasa ühiskonna teadlikkuse kasvule perevägivalla mõjust nii ohvritele kui riigile laiemalt ja toetada parlamendi tasemel vägivalla ennetust ja ohvreid. Pärnumaalt valitud rahvasaadikutest liitus toetusrühmaga reformierakondlane Annely Akkermann.
“Mulle on väga oluline, et igale inimesele, nii lapsele, naisele kui mehele, oleks lähisuhted õdusad ja turvalised,” põhjendas Akkermann toetusrühmaga liitumist. “Kahjuks on lähisuhtevägivald ühiskonnas olemas, aga kaitset selle eest on kõige keerulisem leida. Kui kodu, mis peaks olema iga inimese turvapaik, on ähvardav ja ohtlik, on väga keeruline ennast kaitsta või üldse eluga toime tulla. Kõige keerulisemas olukorras on lapsed ja alaealiste laste vanemad.”
Akkermann märkis, et lähisuhtevägivalla teema on talle tuttav: ta toetas naiste varjupaiku 2012–2015 riigikogus töötamise ajalgi.
Toetusrühma kutsus kokku eelmiseski riigikogu koosseisus samanimelist rühma vedanud Reformierakonna fraktsiooni ja sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna, kelle sõnade kohaselt on lähisuhtevägivalla ohvrite toetamisel tehtud viimase nelja aastaga suur arenguhüpe. “Kui neli aastat tagasi sõltusid naiste varjupaigad iga-aastasest projektitoetusest, siis praegu on meil kõigis maakondades pikaaegsete lepingutega professionaalsed naiste tugikeskused, kes pakuvad ohvritele nii psühholoogilist kui juriidilist nõu,” kinnitas toetusrühma esimeheks valitud Kersna.
Kersna tõi esile vajaduse tegutseda sellegi nimel, et kõik vägivallas kasvanud lapsed hoolimata sellest, kas algatatud on kriminaalmenetlus või ei, saaksid riigilt psühholoogilist abi.
