Avatud tuletornideni juhatab interaktiivne kaart

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kihnu tuletorn ehk puak hakkas tööle 1865. aastal, juhatades laevu madalikest mööda.
Kihnu tuletorn ehk puak hakkas tööle 1865. aastal, juhatades laevu madalikest mööda. Foto: Silvia Paluoja

Eestis on 41 tuletorni, millest 12 on veeteede amet koostöös kogukondadega avanud huvilistele ja mille kohta koostanud teaberohke interaktiivse kaardi. Pärnu maakonnast on kaardile kantud Kihnu puak.

Viimasena lisandus interaktiivsele kaardile 5. juunil Naissaare majakas. Peale mainitu on avatud Ruhnu. Sõrve, Vormsi, Tahkuna, Ristna, Osmussaare, Kõpu, Pakri ning Suurupi alumine ja ülemine tuletorn.

Veeteede ameti navigatsioonimärgistuse osakonnajuhataja Andry Rütkineni jutu järgi on tuletornid aegumatud ning ohutu veeliikluse ja kultuuripärandi sümbolid. Sestap pole imestada, et avatud tuletornid on nii eestlaste kui ka turistide hulgas äärmiselt populaarsed külastusobjektid, mida väisab aastas ligemale 100 000 inimest. Säilinud on kõikide avatud tuletornide peaülesanne: need on endiselt veeteede ameti vastutusalas toimivad navigatsioonimärgid ja külastajad ei pääse navigatsioonitulede seadmeteni.

Kihnu tuletorni kui saare turismimagneti on veeteede amet andnud SA Kihnu Kultuuriruumi kasutusse ja pärast täielikku renoveerimist on see Pitkänä neemel külastajatele taas avatud.

Tagasi üles