Saada vihje

Kui laps viskab tooliga, lõhub ja hammustab

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käitumisraskustega lapsi on spetsialistide kinnitusel üha enam.
Käitumisraskustega lapsi on spetsialistide kinnitusel üha enam. Foto: Andres G. Adamson

Nelja-aastane laps viskab õpetajat tooliga, viie-aastane kardab paaniliselt lasteaeda minna, sest üks rühmakaaslastest kolgib ja hammustab, vastu ei saa hakata, sest vägivallatseja lükkab pikali ja istub kaksiraksi seljas. Kümne-aastane peksab, lõhub ja röögib täiest kõrist. Järele jätab siis, kui häält enam ei tule.

Need on päris näited meie maakonnast. Ja spetsialistide kinnitusel võib täheldada ülemäärast aktiivsust, impulsiivsust, agressiivsust, püsimatust, ettearvamatut käitumist üha sagedamini.

Pärnus toetab last ja tema peret vaimse tervisega seotud muredes laste ja noorte vaimse tervise keskus. Ooteaeg on seal aga pikk ja löögile saada raske, kuid mitte võimatu. Psühhoteraapiasse pääsemist tuleb näiteks oodata kaks–kolm kuud. Lastepsühhiaatri juurde on järjekord umbes kolm kuud.

Nii pikad järjekorrad on Pärnu haigla sotsiaalraviteenistuse juhi Olga Sumbajeva sõnutsi tingitud väga väiksest rahastusmahust. “Meie tegevuse maht on kindlaks määratud Pärnu haigla ja Pärnumaa omavalitsuste liidu vahelises koostöölepingus, see sõltub omavalitsuste võimekusest ja huvist teenuse finantseerimise vastu,” selgitas ta.

Kommentaarid
Vaba aeg
Tagasi üles