Uuring: haldusreformiga kadus Pärnumaa omavalitsustes 68 teenistuskohta

Haldusreformi käigus toimunud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistuskohtade muutusi kaardistanud rahandusministeeriumi analüüs näitab, et Pärnumaa ühinenud omavalitsuste koosseis on pärast reformi vähenenud ligemale kuuendiku võrra.

FOTO: Urmas Luik

Haldusreformi käigus toimunud kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistuskohtade muutusi kaardistanud rahandusministeeriumi analüüs näitab, et Pärnumaa ühinenud omavalitsuste koosseis on pärast reformi vähenenud keskmiselt 14 protsenti.

Kui enne haldusreformi oli Pärnumaa omavalitsustes 487,2 teenistuskohta, siis pärast haldusreformi on neid 415,1 ehk 67,6 võrra vähem.

See on enam kui ühinenud omavalitsuste Eesti keskmine (-9 protsenti), ainult kolme maakonna ühinenud omavalitsustes on teenistujate arv vähenenud rohkem kui Pärnumaal.

Pärnumaa omavalitsuste teenistuskohtade koosseisu üldine suund on haldusreformi järel sama mis mujal riigis: juhtide (vallavanemad, linnapead koos osakonnajuhatajatega) arv on kahanenud viiendiku võrra, kantselei teenistuskohtade hulk viis protsenti, finantsvaldkonnas 19 ja arenduses kuus protsenti.

Samuti on vähenenud kommunaalmajanduse teenistuskohtade (24 protsenti) ja abiteenistujate arv (27 protsenti).

Märgatavalt on tõusnud halduse, varade ja järelevalvega seotud teenistuskohtade arv: 83 protsenti.

Üldisest vastassuunaline muutus on toimunud sotsiaalvaldkonnas, kus teenistuskohtade arv on vähenenud kümme protsenti (ühinenud omavalitsustes keskmiselt kasvanud kaheksa protsenti) ning hariduses ja kultuuris: langus 17 protsenti (liitunud omavalitsustes keskmiselt kasv kaks protsenti). Siinkohal panustavad peamiselt Pärnu linn ja Põhja-Pärnumaa vald: esimeses neist vähenes sotsiaalvaldkonna teenistuskohtade arv 26,5-lt 21ni, teises 15-lt kümneni.

Pärnu linnas saab teenistuskohtade vähenemist põhjendada sellega, et kui ühinemise eel oli väiksemate omavalitsuste koosseisudes sotsiaal- või hooldustöötaja, kes ka teenuseid osutas, siis Pärnu linnas osutab neid sotsiaalkeskus.

Rahandusministeeriumi koostatud võrdlus ei hõlma muude ametiasutuste ega hallatavate asutuste koosseise. Kaasatud on ainult need omavalitsusüksused, mis haldusreformi käigus ühinesid. Võrdluse aluseks on viimane enne liitumist kehtinud struktuur ja uue, reformiga tekkinud omavalitsuse struktuur ligemale pool aastat pärast ühinemist.

Tagasi üles