/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/06/18/12275842t1h239f.jpg)
Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu välilasketiirus toimunud Ivo Lillioja nimelistel mälestusvõistlustel laskmises teenis meeskondlikult esikoha Lihula üksikkompanii esindus.
Lihula üksikkompanii tuli laskevõistlustel esikohale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula üksikkompanii tiimi kuulusid Rainis Kukispuu, Janek Jants, Karel Kelder ja Patrick Madar. Teise koha saavutas Haapsalu malevkonna võistkond ja kolmanda Naiskodukaitse Lääne ringkonna naiskond.
Ivo Lillioja (27.02.1895 Viljandis – 05.06.1942 Sosva asulas Siberis) ühines Eesti Kaitseliiduga kohe pärast selle uuestisündi. Asutajaliikmena osales ta 1925. aastal Kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu II malevkonna loomises, oli selle III (Piirsalu-Risti) kompanii organiseerija ja esimene pealik. Aastatel 1932–1935 ja 1939. aastast kuni Kaitseliidu laialisaatmiseni juhtis Lillioja Risti malevkonda. Samal ajal oli ta Kaitseliidu Lääne maleva loomisest saadik selle gaasikaitse pealik.
/nginx/o/2019/06/18/12275843t1he3c7.jpg)
Lillioja oli suurepärane laskur, 1934. aasta detsembris omistati talle laskmistulemuste põhjal I klassi küti nimetus. Risti malevkonda juhtides pani ta eriti rõhku laskeasjanduse väljaarendamisele – malevlaste lasketaseme tõstmisele ja 100protsendisele osavõtule võistlustest. 1938. aastast võisteldi Lääne malevas laskmises Ivo Lillioja nimelisele rändauhinnale.
Maailmakuulsaks sai Lillioja universaalsete püssiõlide ja uudsete tekstiiliõlide leiutamisega. Kaitseliidu tellimisel tegi ta 1927. aastast oma apteegi laboris katseid, loomaks relvaõlisid, mis püssitoru määrimis- ja kaitseomaduste kõrval eemaldaksid sellest tahma-, vase-, nikli- ja muud laskejäägid. Katsetuste tulemusena valmisid universaalsed püssiõlid ja -määrded Junol, Kalitõl (Kaitseliiduõli), hiljem veel Ivol, Kotkaõli, Risto ja muud, mille eksperdid tunnistasid peaaegu kõigi näitajate poolest välismaistest õlidest paremaks.
14. juunil 1941 küüditati Ristilt ka Lillioja pere. Pereisa eraldati esimesse – meestevagunisse, mille teekond viis Gulagi surmalaagritesse. NKVD erinõupidamise otsus 21. märtsist 1942 oli lühike: „VMN (Võšaja Mera Nakazanija – kõrgeim karistusmäär) – mahalaskmine”. NKVD 1. eriosakonna „Täiesti salajane” teade 30. juunist 1942 kinnitab, et NKVD erinõupidamise otsus Ivo Lillioja kohta on täide viidud sama aasta 5. juunil.