Nurmenukuõite vaatlus lõpeb Laelatul

Mai alguses osalesid nurmenuku õietüüpide määramisel Kilingi-Nõmme talgulisedki. Foto: Urmas Luik

Tänavu kevadel toimus esimest korda üle-eestiline teadusalgatus “Eesti otsib nurmenukke”. Eestimaa Looduse fond koos Tartu ülikooli ja “Teeme ära!” talgupäevaga kutsus inimesi üles  vaatlema nurmenukke, et nii anda oma panus loodusteadusse. Kokku kaardistati üle 200 000 taime ja tehti 1700 vaatlust. Nurmenukuõite määramise projektis osalesid Pärnumaa talgulisedki. Täna õhtul tänatakse liigirikkas Laelatu puisniidus Lääneranna vallas projekti usinaid osalejaid, tutvustatakse tulemusi ja võetakse ette retk õiterohkele puisniidule.

Esimesed hinnangud vaatlustulemustele on teadlasi üllatanud, pakkudes palju mõtlemisainet. 

“Kuigi teadustöid nurmenuku kui sagedase uurimisliigi käekäigu kohta on tehtud ohtralt – nurmenukk pälvis oma huvitava paljunemissüsteemi tõttu juba evolutsioonibioloogia rajaja Charles Darwini suurt tähelepanu –, pole nii mastaapset uuringut nurmenuku kohta varem tehtud,” rääkis Tartu ülikooli bioloog Tsipe Aavik. Nurmenukk on mudelliik, mis aitab teadlastel teha järeldusi maastikumuutuste ja meie looduse käekäigu kohta.

Harilik nurmenukk on Eestis veel laialt levinud taim ja inimesed tunnevad selle väga hästi ära, mistõttu sai kaasa lüüa suur hulk inimesi. “Enamik täiskasvanuid ja kooliõpilasi, kes üleskutse peale nurmenukke kaardistasid, tegid enda elu esimest loodusvaatlust. See näitab, et tahe teadusesse panustada on Eestis suur ka nende seas, kes tavaliselt sellega kokku ei puutu,” märkis Eestimaa Looduse fondi looduskaitse ekspert ja Matsalu loodusfilmide festivali korraldaja Silvia Lotman. “Juba ühe sellise vaatluse kogemus aitab natuke paremini mõista loodusandmete kogumise protsessi ja looduse mitmekesisuse uurimist.”

Vaatlusel pidi määrama nurmenuku õietüübi: kas S või L. Aaviku sõnutsi leidub mõlemat maastikel üldjuhul võrdselt. “Väga üllatuslikult on aga S-tüüpi taimi esialgsete tulemuste põhjal ligikaudu 15 protsenti rohkem. Eks me pea andmeid veel analüüsima ja hindama, kas sellistel mustritel on mõju nurmenuku elujõulisusele,” selgitas bioloog, kelle arvates muutub loodusliku mitmekesisuse säilimine aina põletavamaks probleemiks. Sestap peab teadus andma vastuseid.

“Eesti otsib nurmenukke“ on kodanikuteaduse aktsioon, mille abil kogutud andmed aitavad muu hulgas hinnata ökoloogilisi muutusi meie poollooduslikes kooslustes, mis on kogu Euroopas kaitse all Natura 2000 võrgustikuga. Nurmenukk kui rohumaadel laialt levinud taim võimaldab uurida rohelise võrgustiku toimimist kogu Eestis.