Katkusigade arv on tunduvalt vähenenud

Siiani ei ole veterinaaride sõnutsi täpselt selge, kuidas üksikud loomad nakatusid: kas keskkonnas pikka aega säilinud viiruse või hoopis piirkonda toodud uue nakkusallika tõttu.

FOTO: Pascal Lachenaud

Juuni esimestel nädalatel leiti taas katku nakatunud sigu: üks Pärnumaalt ja teine Ida-Virumaalt.

Sel aastal on Aafrika seakatku nakatunud loomade arv mullusega võrreldes märkimisväärselt vähenenud. Veterinaar- ja toiduameti andmetel leiti mai keskpaigani ainult kuus viirust kandvat metssiga, neli neist jaanuaris Ida-Virumaalt ja üks Saaremaalt ning üks veebruaris Läänemaalt.

Siiani ei ole veterinaaride sõnutsi täpselt selge, kuidas üksikud loomad nakatusid: kas keskkonnas pikka aega säilinud viiruse või hoopis piirkonda toodud uue nakkusallika tõttu. Viimast on põhjust kahtlustada Ida-Virumaal lühikese aja jooksul üsna piiritletud alal leitud metssigade puhul. Üksikud viiruspositiivsed leiud näitavad, et endiselt leidub piirkondi, kus haigus ringleb.

Katkuhaigete metssigade arv on olnud sellel aastal alla kolme protsendi uuritutest. Kui 2016. aastal oli katku nakatunud metsanotsusid 1568 ja 2017. aastal 866, siis mullu 284. Selle aasta 15. mai seisuga on uuritud 2256 metssiga. Nende hulgas on olnud 51 haigestunut.

Aafrika seakatk

Seakatk on väga nakkav ja ägedalt kulgev sigade viirushaigus, mida iseloomustavad palavik, verejooks, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100 protsenti).
Inimestele seakatk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sealiha süüa on ohutu. Kogu Eestis turul pakutav liha on veterinaar- ja toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
Allikas: www.seakatk.ee

Tagasi üles