Kärsu külas kasvatab peretalu 130 sorti tšillit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
“Meie peres on kõik tšillisõbrad,” ütleb Metste aiandustalu perenaine Katrin Pärn ja sätib sarvedena pähe kaks punast kauna, mille maitsmine annab tulise elamuse.
“Meie peres on kõik tšillisõbrad,” ütleb Metste aiandustalu perenaine Katrin Pärn ja sätib sarvedena pähe kaks punast kauna, mille maitsmine annab tulise elamuse. Foto: Mailiis Ollino

Eesti suurimat tšillisortide kollektsiooni ei tule kaugelt otsida, see asub Saarde vallas. Seal kasvab 130 sorti tulipipart ja hobist on kujunenud Metste aiandustalus põhitegevus. Enamasti on hobikasvatajate aias poolsada sorti, nii et Kärsu küla pereettevõte kogub oma hasardi ja pühendumisega tuntust.

OÜ Metste Aiandustalu juhatuse liikme Katrin Pärna jutu järgi on nad üritanud valida eriilmelisi sorte teadmisega, et meie kliimas sobib tulipipar vaid katusealusesse köetavasse kile- või klaasmajja. Kuigi leidub mõni avamaale sobiv sortki, ei tea Eesti suve­ilma ette ja kogenud kasvatajagi võib alt minna. Kasvuhooneis teeb perenaine Katrin esimese tšillikülvi veebruari alguses ja pere koristab viimased kaunad novembris. Ettevõtteks paisunud hobi on töömahukas, seemnest võrsunud taimi tuleb mitu korda ümber istutada, mõni dekoratiivne põõsas kasvatab oma saaki neljandas või viiendas potis.

Punaste, kollaste, roheliste, pruunide, valgete kaunadega sortide jaotus kasvuhooneti on selline, et ühes on tulisema, teises klassikalisema maitsega tšillid. Uute sortide valikul aitab internet, nii et piltlikult öeldes on aiandustalus võimalik proovida kõiki maitseid, mida vitamiinirikas looduslik abivahend pakub.

Tagasi üles