Pärnumaal tohib tänavu küttida neli karu

1. augustist algab karujahi hooaeg.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Keskkonnaamet lubab homme algaval karujahi hooajal küttida kuni 69 pruunkaru, mis on kaheksa isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Pärnumaa jäägritel on lubatud lasta neli looma.

Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

2018. aasta sügise seisuga elab Eestis ligemale 750 mesikäppa. Mõmmiku käekäigu üks näitajaid on pesakondade arv ja möödunud aastal registreeriti Eestis kokku üle 80 sellise pesakonna. Suurkiskjate kavas on eesmärgiks seatud vähemalt 60 sama-aastaste poegadega pesakonna olemasolu ja praegune arvukus on varasemate aastatega võrreldes suurim. Samuti on viimasel viiel aastal pesakondade keskmine suurus tõusnud: tavapärase kahe poja asemel on neid üha enam: kolm või neli, väga harva viis.

“Seega on meie karupopulatsioon heas seisus ja eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb nendega kahjustusi, mis ei ole väga tugevas seoses arvukusega, vaid pigem toidu kättesaadavusega,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Kõige kergem saak on neile mesitarud. Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt.”

Juuli lõpu seisuga on karud lõhkunud 252 mesipuud, see on 100 võrra enam kui mullu. Peale selle on nad murdnud ühes talus poni ja lõhkunud 82 silopalli.

Tänavu on tulnud välja anda eriluba nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahiaega. Tegemist oli tiheasustusalal pikemalt toimetanud ja kahju tekitanud isendiga.

Asula lähedale sattuvatele karudele ei tohi söögiks jätta või metsa visata toidujäätmeid, kuna see tegevus harjutab metsaotid inimeste lähedusega ja muudab nad inimestest sõltuvateks. Seetõttu tekivadki nuhtlusisendid, kes käivad asulates lihtsasti kättesaadavat toitu noolimas: olgu need siis toidujäätmed prügikastides, mesitarud või koduloomad.

Karu saab looduses suurepäraselt hakkama inimese sekkumiseta: looduses jätkub talle küllalt toitu, sealhulgas saakloomi, näiteks metskitsi ja põtru. Seega pole inimpelglikul mesikäpal üldjuhul põhjust tiheasustusalale tulla.

Karu küttimismahtu määrates on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ja Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Jahtida on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamiseks ja vältimiseks. Poegadega emakaru on keelatud küttida.

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

Tagasi üles
Back