Saada vihje

Puukborrelioosi nakatunute arv on hüppeliselt kasvanud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Täiskasvanud emaste puukide välistoes on väga elastne, ovaalne ja lame, kuni 3,5 millimeetri pikkune, võimaldades neil süües mitu korda paisuda, mistõttu nad võtavad munaja kuju. Isased on kahemillimeetrised ja nende välistoes verd imedes ei suurene märkimisväärselt.
Täiskasvanud emaste puukide välistoes on väga elastne, ovaalne ja lame, kuni 3,5 millimeetri pikkune, võimaldades neil süües mitu korda paisuda, mistõttu nad võtavad munaja kuju. Isased on kahemillimeetrised ja nende välistoes verd imedes ei suurene märkimisväärselt. Foto: Erik Prozes

Tänavu on Pärnumaal seitsme kuuga diagnoositud puukborrelioosi 20 korral, eelmisel aastal sama ajal aga 15 juhul.

Pärnu haigla kommunikatsioonispetsialisti Eda Amuri teatel on sel aastal selline diagnoos pandud igas kalendrikuus. Enim avastati borrelioosi märtsis, kui nakatus viis inimest.

Borreeliabakter elab puukide seedekanalis, kandub sealt puugihammustuse kaudu nahapinnale. Puukborrelioosi vastu vaktsineerida ei õnnestu, oluline on nakatumine kiiresti avastada ja õigel ajal saada antibiootikumravi. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ja igal aastal haigestub üle 1000 inimese.

Tagasi üles