/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/08/30/12512045t1h7ebf.jpg)
Eesti Pank karmistab SEB ja Swedbanki riskiarvestust, sest eluasemelaenud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ja suuremad pangad on hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.
Eesti Pank keerab laenukraanid koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riski katteks piisavalt kapitali, teatas keskpank.
Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire, umbes seitse protsenti.
Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid on olnud väga väikesed, on pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust üha väiksemaks.
Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.
Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht.
Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga, mis on 35 protsenti, ja neile uus nõue ei laiene.
Eluasemelaenudega seotud riski maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks. (BNS)