Pilk ajalukku: jões vedelesid sapikad ja kaldad olid kui "Stalkeri" võtteplats

2002. aastal oli osa Pärnu jõe kallasrajast uitajatele suletud.

FOTO: ANTS LIIGUS / PRNPM/EMF

Täna toimub Pärnu jõe kallastel 19. korda sõudelegend Jüri Jaansoni järgi nime saanud Kahe silla jooks, mis on kujunenud aastatega suvepealinna spordielu üheks tippsündmuseks. Tänavuselgi üritusel on kahe päeva jooksul kaasa löömas ligemale 4000 suurt ja väikest spordisõpra. 
Kui praegu kulgeb kahe silla vahel sile asfaldilint, siis Kahe silla jooksu algusaegadel oli pilt võssa kasvanud ja kohati suletud kallasrajal päris trööstitu. Avaldame Enn Halliku 17 aastat tagasi tehtud reportaaži Pärnu jõe kallastel, praegusel Jaansoni rajal tehtud retkest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Sõudetreener Matti Killingu ammuse idee teha Pärnu jõe äärde valgustatud rada, kus saaks joosta, rattaga sõita ja suusatada, võttis 2001. aastal täitmiseks 1990. aasta ühepaadisõudmise maailmameister Jüri Jaanson.

Jaanson nägi asja laiemalt: jõe kallastel üle Kesklinna ja Papiniidu silla kulgev ring peab merelinnast ka jõelinna tegema. Tundmatu ja kauni jõe äärne tuleb korda teha ja avada, seal peab saama jalutada, sõita ratastooli ja lapsevankriga. Jaanson on oma idée fixe'i realiseerimiseks aasta jooksul ukselinke, kirvevart ja närve kulutanud ning koos abilistega kaks rahvajooksu korraldanud.

Ta on vandunud, et muutused sünnivad aeglaselt, ja saanud kirutud nende poolt, kelle senist elu tema tahtmised häirivad. Seni võib Pärnu kahe silla spordiraja (mille, muide, linnaisad kahel käel ja mitmel sõnal igati heaks on kiitnud, kuhu aga veel raha pole raatsinud kulutada) julgelt ekstreemspordi valdkonda liigitada.

Tagasi üles