Pärnumaal on lastud pool tänavu kütitavatest metsaisandatest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Keskkonnaameti andmetel on Pärnumaal 26. augusti seisuga kütitud kaks pruunkaru. Jahihooaeg kestab 31. oktoobrini. Pilt on illustratiivne.
Keskkonnaameti andmetel on Pärnumaal 26. augusti seisuga kütitud kaks pruunkaru. Jahihooaeg kestab 31. oktoobrini. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Augustis alanud karujahi hooajal on keskkonnaameti andmetel Pärnumaal 26. augusti seisuga kütitud neljast lubatud mesikäpast kaks.

Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini. Keskkonnamet lubab sel hooajal küttida Eestis kuni 69 pruunkaru. Seda on kaheksa isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Mullu oli Pärnumaal lubatud lasta kaks metsaotti.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on võetud arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimiseks.

Eestis on küttimismaht 63 isendit. Ülejäänud osa mahust (kuus karu) eraldatakse pidevalt jahihooaja jooksul, suunates selle kahjustuspiirkondadesse. Poegadega emakaru lasta on keelatud.

2018. aasta sügise seisuga elab Eestis ligikaudu 750 karu. Mesikäpa käekäigu üks indikaatoreid on poegadega pesakondade arv ja möödunud aastal registreeriti Eestis üle 80 sellise pesakonna.

“Seega on meie karupopulatsioon heas seisundis ja eeskujuks ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karudega kahjustusi. Kuid need ei ole väga tugevas seoses karude arvukusega, vaid pigem toidu kättesaadavusega. Kõige kergem saak on neile mesitarud. Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko augusti algul, kui jahihooaeg algas.

Tagasi üles