Tre Raadio ja Pärnu Postimehe ühissaates vaadati tagasi kultuurisuvele

Diverse Universe läbi viidud performance Pärnus raekojaesisel platsil. Foto: Lilli Tölp

Pärast suvepausi alustanud ühissaade oli seekord pühendatud lõppevale suvele ja ajendatud Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku artiklist Pärnu Postimehes, kuna see tekitas kultuurisündmuste korraldamise teemal omajagu vastukaja. Stuudios olid Regina Jaakson Tre Raadiost, abilinnapea Rainer Aavik ja Kalev Vilgats Pärnu Postimehest.

Saatejuht Regina Jaakson rääkis, et üritab Pärnus liikuda turistina, et midagi uut avastada, ja linna üldpilt talle meeldib. Samuti kõnetasid teda need sündmused, kuhu õnnestus jõuda.

Rainer Aavikul oli viies suvi Pärnus. Ta ütles, et positiivseid muutusi on märgata ja Pärnu on rohkem rahvusvaheline kui varem.

Kalev Vilgats märkis, et muidugi on tore, et Riias on Pärnu kiiged ja Helsingis sõitsid kaks nädalat Pärnu reklaamidega trammid, aga see kõik on rehitsemine meie traditsioonilisel turul. Vaja on uusi turge: Saksamaa, Lõuna-Euroopa väikeriigid.

Aavik nentis, et kuue kuuga suurenes Saksa turistide arv Pärnus 16 protsendi võrra. “Siia tullakse avastama. Pealegi on suvel Euroopa lõunaosas palav ja meil jahedam. Peamine küsimus on, kas suudame pakkuda põhjust siiapoole tulla,” lisas abilinnapea.

Mis siis seoks kirjud killud tervikuks? Ühest vastust ei tulnud. Abimeer oli suve algul esinenud Euroopa suurimal turismimessil. Näiteks tõi Pärnu muusikafestival siia mitu gruppi Jaapanist ja Šveitsist. “Me ei ole enam puhas raviturismi sihtkoht. Meie pakutavast programmist peaks igaüks leidma endale meelepärast,” arvas Aavik.

Jaakson ütles, et välismaal eelistab ta muuseume ja kohaliku ajalooga tutvumist. “Tullakse saama üldmuljet,” leidis ta.

Aavik nimetas uue arengusuunana üha rohkem perepuhkajaid Soomest ja kui soomlaste külastuste arv Eestis kahaneb, siis Pärnus kasvab. Põhjusena, miks siia tulla, nimetatakse turvalisust, lastega lihtsat olemist ja kultuuriprogrammi.

Üle-eelmisel suvel loeti Pärnu linnas kokku 5500 voodikohta, millele lisandus 2500 kohta maal. Üha enam on üürile antavaid kortereid, kus kokku leidub vähemalt 2500 voodikohta. Korteriturg kasvab ja perega on korteris puhkust veeta mugavam.

Vilgats mainis, et see tähendab konkurentsi suurtele majutusasutustele, millele oleks vaja masse kokkutoovat suurüritust.

Aavik väitis, et juulis oli siiski paar nädalavahetust, mil Pärnu oli välja müüdud. Augustis tuli väike langus.

Abilinnapea tunnustas IN Augusti ja Supeluse aastalaada korraldajaid, samuti tõi linna teistsugust publikut ratsavõistlus rannas.

Aavik ei leidnud, et kultuurisündmuste korraldamist segaks liigne bürokraatia, pigem lasub korraldajal administratiivne koormus. Vilgats soovitas isegi väiksemate sündmuste korraldajatel valdkonnad ära jagada: kes hoolitseb kultuurilise sisu eest ja kelle kanda on haldusmured. Kogu ettevalmistustöö ei pea langema ühe inimese õlgadele.

Aavik nimetas suureks probleemiks, et Pärnus puudub ala, kus korraldada suurüritusi näiteks 3000–5000 osalejaga. Kus võiks olla selline koht? Saates osalenute arvates rannas või Rannastaadionil, kusjuures peab jätkuma supelranna pikenemine koos teenustega.

Jaakson tunnistas, et kohalike kultuurisündmuste puhul on teatud gigandid, mida ta külastab: teater, kontserdimaja, spordisündmused. “Pärnakad vist ei kipu igale poole, kuigi valikut on,” leidis ta.

Aavik nõustus, et kultuurikava tiheduse tõttu on sageli raske sealt endale meelepärast filtreerida. Samuti on põhjus sissetulekus, mis lubab kuus ehk ühel üritusel osaleda, aga suvekuul on Pärnus 250–350 sündmust. “Kuidas sealt valida, mis see üks peaks olema?” küsis abilinnapea.

Vilgats rääkis, et eelistab sündmusi, kust saab ära minna, kui isu on täis. “Seepärast käin hansa- ja gildipäevadel, muudel päevadel, kus jalutad, vaatad omaette ja kui isu täis, kõnnid oma teed,” põhjendas ta.

Jaakson küsis, kellele kultuurikorraldajad üritusi teevad, kui inimesed kuskil ei käi. Tahetakse pakkuda parimat, aga sellele peab leiduma tarbija. Vilgats oletas, et võib-olla peaks veel täpsustama sihtrühma, kellele konkreetne sündmus on mõeldud. On sündmusi, mis ei kõneta pensionäre, ja üritusi, mis ei lähe noortele peale.

Aaviku sõnutsi on jutuajamistest kultuuriinimestega selgunud, et vaja on kultuurisündmusi hajutada, vältimaks kõige sattumist mõnele suvisele nädalavahetusele. Vilgats kiitis hajutamise mõtet, et üritused ei hakkaks üksteist “ära sööma”.

“Mina küll ei ütleks, et Pärnus talvel väga vähe toimub. Kõigil neil sündmustel ei jõuagi osaleda. Küsimus ongi, kui palju Pärnusse puhkama tulnu jõuab kultuuri tarbida,” arutles Aavik.

Abilinnapea pidas nõudluse ja pakkumise suhet päris hästi tasakaalus olevaks.

“Oluline on, et jätkuksid kultuurikorraldajate mõttetalgud, sest praegu on just see aeg, mil valmistuda järgmiseks hooajaks, kaaluda uusi ideid,” arvas Vilgats.

“Kohalikel on kindlasti veel ideid, mida ellu viia, ja kaugemalt inimesedki vaatavad, et Pärnu on kihvt koht, kus midagi korraldada,” resümeeris Aavik.