Galerii: Läänerannas selgusid kaunimad kodud esimest korda

Aprilli lõpus esimest korda vastses omavalitsuses välja kuulutatud heakorrakonkursi “Kaunis kodu” võitjad on selgunud. Parimad valiti välja neljas kategoorias: elamud tiheasustuses, maakodud, kortermajad ja sotsiaal-, äri- ja tootmisobjektid.

Vallaelanikud said konkursile esitada hooneid ja kinnistuid, mis nende hinnangul vääriksid äramärkimist ja tunnustamist. Kokku esitati konkursile neljas kategoorias kümme kandidaati. 

Objektide hindamisel arvestati kinnistu üldist heakorda, haljastust, väikevormide sobivust ümbrusega ja terviklikku ruumimõju. Hinnati stiilsust, originaalsust, leidlikkust ja koha omapärast tulenevate võimaluste kasutamise oskust. Seitsmeliikmelise heakorrakomisjoni  arutelu tulemusena selgusid nominendid, kes esitati vallavalitsusele kinnitamiseks.

“Lääneranna vallas on väga palju ilusaid kinnistuid, mis kõik väärivad kauni kodu tiitlit,” rõõmustas heakorrakomisjoni esimees Tiina Lobja. Lisades, et komisjonil oli raske leida parim ja nii esitati vallavalitsusele ettepanek tunnistada maakodude ja sotsiaal-, äri- ja tootmishoonete kategoorias võitjaks kaks nominenti.

“Kuidas sa valid, kumb objekt vajab rohkem tunnustust: kas kaunilt hooldatud puisniiduga suvekodu või metsamaastikuga harmoneeruv püsikodu,” arutles Lobja ja lisas, et komisjon tegi vallale ettepaneku lisada edaspidi kaks uut kategooriat: maastikuobjektid, kuhu sobituksid näiteks poollooduslikud kooslused, ja kogukondlikud objektid, näiteks külaplatsid.

“Osa kinnistuomanikke, keda nomineerisid nii-öelda võõrad inimesed, avaldasid siirast heameelt nominatsiooni üle, kuid loobusid osalemast, põhjendades seda sellega, et sel aastal ei ole nende kodu veel valmis esitamiseks,” rääkis Lääneranna valla planeeringu- ja arenguspetsialist Anna Palusalu ja lisas: “Ma julgustan kõiki meie valla elanikke märkama ilu enda ümber ja esitama tunnustust väärivaid kinnistuid ka uuel aastal toimuval konkursil.”

Kauneim tiheasustuse elamu asub Virtsus Linnamäe 3.

Käesoleval aastal Virtsu kauneimaks koduks valitud kinnistu avaldas heakorrakomisjonile muljet lillepeenarde rohkusega. Puhkenurk on osaliselt eraldatud ronitaimega, mis annab kohale privaatsust. Hoone on visuaalselt korras ja kinnistul tunda pererahva hoolitsevat kätt.

Kauneimad maakodud on Maru kinnistu ja Ööbiku talu.

Maru kinnistul Matsalu rahvuspargis Keemu külas asuv suvekoduna kasutatav hoone on ligemale 100 aastat vana. Kinnistu omanikud kannavad hoolt kogu kompleksi eest, tähelepanuta ei ole jäetud ka majatagust puisniitu, mis on hästi hooldatud. Tänapäeval on väga paljud kinnistud ümbritsetud taraga, kuid Maru talu omanikud on jätnud selle tegemata ja nii  sobitub see suvekodu eriti hästi keskkonda. 

Ööbiku talu Tõusi külas harmoneerub kinnistut ümbritseva männimetsaga, mida pererahvas väärtustab. Selles talus on mõeldud nii lastele, täiskasvanutele kui loomadele: puidust kiiged, aiamööbel, saunamaja, kasvukastid ja lindude pesakastid –  need on küll on hõivanud oravad – on oskuslikult sobitatud ümbrusega. Lillede ega maastikukujundusega ei ole pererahvas üle pakkunud, vaid need on tasakaalus kogu olustikuga. Kuigi kinnistu asub üsna tee ääres, loob maastikuline eripära siin privaatse olemise.

Kauneimaks kortermajaks hinnati Pärna 6 Lihulas.

Korteriühistu tellitud seinamaaling, mille autor on tänavakunstnik Lex Zooz, sobib oma rahuliku värvigammaga nii hoone kui keskkonnaga. Erilist kiitust väärib see, et seinamaali loomisele said kaasa aidata Lihula muusika- ja kunstikooli õpilased. 

Istumiskoht tihendab ühistuelanike omavahelist suhtlust. Majaümbrus on korras ja haljastuses kasutatud palju püsikuid. Mõeldud on nii lastele kui täiskasvanutele. Mänguvahendid tunduvad olema vanast ajast, kuid ohtlikke kohti komisjon ei märganud, seega on need lastele ohutud.

Kauneimateks ärihooneteks valiti Oidrema mõis ja Sepa-Jaani kinnistu.

Oidrema mõisa samanimelises külas on viimastel aastatel renoveeritud ja see näeb imposantne välja. Mõisaesine väljak on avar ja seda kaunistavad paljud roosisordid. Oidrema mõis annab suure ja tänuväärse panuse Eesti mõisakultuuri säilimisele.

Sepa-Jaani kinnistul Kelu külas valitseb ühtne ja maitsekas stiil nii hoonete kui haljastuse puhul, selle kinnistu talukompleksi on pererahvas oskuslikult korrastanud ja pakub seal majutust. Puhkemaja renoveerimisel on pööratud tähelepanu traditsioonide hoidmisele, väärtustades samal ajal keskkonnateadlikku tarbimist.

Tagasi üles