:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
/nginx/o/2019/09/20/12577564t1h3210.jpg)
Pärnu haiglas toimus eile maailma patsiendiohutuse päevale pühendatud konverents.
Haiglas räägiti patsiendiohutusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese haiglana Eestis on Pärnu haigla patsiendiohutuse tagamiseks 2019. aastal teinud neli baasuuringut: 50 surmajuhtumi analüüsi, patsiendiohutuse taseme küsitluse patsientide hulgas, patsiendiohutuse kultuuri küsitluse haigla töötajatele ja kõrvalekallete uuringu.
Uuringute eestvedaja oli Pärnu haigla kvaliteediteenistus, mille juht Teele Orgse tutvustas täna Pärnu haiglas nende uuringute tulemusi.
“Pärnu haigla tegevuse fookuses on inimene. Me soovime jõuda parima tulemuseni ja parimat tulemust defineerime me patsiendiohutuse ja kvaliteedi tagamise kaudu. Pärnu Haigla on kasutusele võtnud patsiendiohutuse tagamise nüüdisaegsed põhimõtted,” selgitas Orgse.
50 surmajuhtumi analüüsi eesmärk oli leida välditavaid sündmusi, mis võisid kaasa aidata patsiendi surma kiiremale saabumisele. Aluseks võeti 50 haiglas surnud patsiendi haiguslugu retrospektiivselt 2019. aastal. Uuringust selgus, et kriitilistele näitajatele on alati reageeritud ja halba trendi ei ole.
Patsiendiohutuse taseme küsitluse patsientide hulgas tegi haigla Eestis esmakordselt. Küsimustiku koostamisel võeti aluseks OECD näited ja Eesti haiglate kvaliteedijuhtide ettepanekud. Uuringu tulemustest selgus, et meie patsiendid on tänulikud ja tagasiside oli valdavalt positiivne. Arenguvajadusena toovad patsiendid välja selle, et nad sooviksid saada rohkem informatsiooni ravimite ebasoovitava kõrvaltoime kohta.
Patsiendiohutuse lähemaks uurimiseks viidi läbi ka patsiendiohutuse kultuuri küsitlus haigla personali seas. Patsiendiohutuse suurendamisel peetakse kõikidest mõjutajatest kõige olulisemaks just töötajate kultuuri ja suhtumist patsiendiohutusse. Uuringu aluseks oli maailmas enim kasutatav AHQR-küsimustik ja selle Tallinna lastehaiglas välja töötatud eestindatud versioon. Uuringust tuli välja, et patsiendiohutuse tagamiseks tuleb enam tähelepanu pöörata tüsistuste ja kõrvalekallete registreerimisele ning teglda kõiki haiglaid kimbutava personalinappusega.
Neljandaks uuringuks oli kõrvalekallete uuring, mille aluseks oli To Err is Human ja kõik sellele järgnenud uuringud. Esimest korda tehti kõrvalekallete uuring 2011. aastal. Seekordse uuringu valimisse kuulusid 300 haiguslugu proportsionaalselt kõikidest osakondadest vastavalt väljakirjutamisele 2019 esimese poolaasta jooksul. Uuringu tulemustest selgus, et kõrvalekaldeid oli 14 protsendil ravijuhtudest.
Kindlasti on uuringutulemusi mõjutanud patsientide arvu suurenemine ja teadlikum tüsistuste registreerimine, sest süstemaatilisem tüsistuste ja kõrvalekallete registreerimise süsteem on Pärnu haiglas kasutusel olnud kolm aastat.
Pärnu haigla arengukava aastani 2023 näeb ette patsiendiohutuse kompetentsikeskuse strateegia rakendamise.
“Selleks analüüsime kliiniliste auditite abil regulaarselt kõrvalekallete ulatust ja teeme vajalikke parendusi. Uuel arengukava perioodil viime igal aastal läbi patsiendiohutuse kultuuri haiglasisesed uuringud ja lähtuvalt nende tulemustest töötame välja vajalikud koolitusprogrammid. Jagame meeleldi saadud kogemusi ja koolitusprogramme. Esmatasandi koostöö arendamisel seame patsiendiohutuse tagamise esmatähtsaks eesmärgiks ja rakendame vajalikud tegevusjuhised,” rääkis Pärnu haigla kvaliteediteenistuse juht.