Lapsed on hakanud eesti keeles halvemini rääkima, sõnu ja väljendeid napib

Lasteaiaõpetaja Sirje Kumar kasutab kasvandikele tähtede ja häälikute õpetamiseks nöörinääpse – punutud nukke, millest saab painutades eri tähti moodustada. Nääpsudel on oma maa ja sellel kolmevärviline lipp. Foto: Lilli Tölp

Igal aastal, küll tööajast, kuid vabal tahtel, kogunevad Pärnu lasteaednikud Jõulumäele, et õppida, genereerida ideid, vaielda uute kasvatus- ja õppemeetodite tõhususe üle ning vahetada töökogemusi. Nõnda juba 19 aastat, viimased aastad on nendega ühinenud osa­valdade lasteaiaõpetajadki.

Jõulumäe kokkusaamiste tulemusena on Pärnu lasteaedades kujundatud kõrvaltvaatajale küllalt keeruline õppe- ja kasvatussüsteem, kus pööratakse tähelepanu keskkonnakasvatusele, tervislikule toitumisele, kehalisele aktiivsusele, arvude ja tähtede õppimisele, hügieeni ja lauakommete kujundamisele, hea tuju hoidmisele, empaatia arendamisele, väärtushinnangute kujundamisele, kodukoha tundmisele. Seda kõike on tõesti palju. Aga laste õnneks õpetatakse seda kõike läbi mängu.

Sealjuures ei ole Pärnu lasteaiad ühte nägu, erinevad isegi rühmad. Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ellu viies on lasteaednikele antud õigus valida mitme hulgast just endale sobivaimad kasvatusmeetodid ja õppesuunad.