Surnuaed Pärnu Vanas pargis: mil määral ühishaud, mil määral võltsing?

Juhan Raudsepa bareljeef, mis paigaldati Vanasse parki 1958. aastal, on oma laadilt tüüpiline tolle ajastu ideoloogiline monument, nagu neid püstitati Eesti linnadesse ja suurematesse asulatesse. Foto: Mailiis Ollino

Õnneks on linlaste mälumaastik künklik ja silmapiir ahtake, muidu vaevalt söandaks meist kartlikum rahvas ­hilisel vaimude tunnil sammuda läbi Pärnu Vana pargi Saksa tehnoloogiakooli ees, kus parki läbib diagonaalis rajatud jalgtee.

Tegemist on Pärnu mitteametliku surnuaiaga, mis rajati sinna 1940. aastal ja mida laiendati 1945. aastal, Kokku võib selles pargialas eri hinnangute kohaselt olla peidus kuni 60 kirstu.

Need sängitati 1940. aasta 1. detsembril ja 1945. aasta 25. novembril. Samal ajal väidab kunagine muinsuskaitse pea­direktor Jaan Tamm ajakirjas Kultuur ja Elu ilmunud artiklis ­“Sõjahaudade ekspeditsioonid” (2/2019), et Pärnu Vana pargi ühishauda, mis rajati omal ajal propagandistlikel eesmärkidel, pole teadaolevalt kedagi maetud.