Sügisesel jahihooajal kipub teele sattuma tavapärasest rohkem ulukeid

Jahihooajal võib teedele sattuda tavapärasest rohkem ulukeid.

FOTO: Keskkonnaamet

Oktoobris algas põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele peetava ajujahi hooaeg, mistõttu metsloomi võib enam teedele sattuda.

“Asulavälistel teedel tuleb olla autojuhtidel tavapärasest veel tähelepanelikum, kuna nii jahihooaeg kui kogenematute noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalust,” selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. “Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel.”

“Kui loom ilmub teele, tuleks kannatlikult oodata, kuni ta sealt lahkub, ja veenduda, et puude-põõsaste varjus veel teisigi kaaslasi teele tulemas ei ole,” soovitas Rakko.

Ulukipopulatsioonide ja nende põhjustatud kahjustuste ohjamiseks alanud jahihooajaks kinnitas maakondlik jahindusnõukogu Pärnumaal järgmised küttimismahud: 725 põtra, 55 punahirve, 3600 metskitse. Aafrika seakatku ohjamiseks tuleb sel jahihooajal Pärnumaal küttida 320 metssiga.

Uluksõralistele jahti pidada on vajalik eelkõige selleks, et ohjata nende arvukust meie looduses ja vähendada nende põhjustatud kahjustusi. Keskkonnaameti teatel on näiteks metskitsede rohkuse tõttu kasvanud nende tekitatud kahjustused metsaomanikele ja põllupidajatele. Samuti on sagenenud metskitsedega toimunud liiklusõnnetused.

Marjulistele, seenelistele ja teistele metsas uitajatele tuleb amet meelde, et metsateedel võivad nad kohtuda küttidega. Kuna kõigil on õigus metsas viibida, tuleks edasiste käikude ohutuses veenduda mõlemal poolel. Sattudes metsas liikudes jahipidamise piirkonda, olge nähtav ja teid märgatakse ning raadio teel katkestatakse jahipidamine ohutuse tagamiseni.

Jahieeskirja järgi kestab põdraaju 15. detsembrini, metskitseaju 31. detsembrini, punahirve oma 31. jaanuarini ja metssea oma 31. märtsini.

Tagasi üles