Ukrainlased leevendavad ­ lautades töökäte karjuvat nappust

Kärdi suurfarmis nägid Natalja ja Olga lüpsilehma esimest korda, kuid on tööga harjunud ja rõõmustavad hea palga üle. Foto: Urmas Luik

Kärdi suurfarmis käib lõunane lüps. Lehmad vahetuvad paralleelplatsil, tagurdades ennast külg külje kõrval vahedesse, kuni kaks rukkilille­sinises töörõivas naist nende ­pungis udarad puhtaks teevad ja kannud lups ja lups end nisade külge imevad.

Kiire ja täpse töö kõrvalt seletavad Natalja ja Olga, et nemad nägidki lehma esimest korda lähedalt Pärnumaal OÜ Kaisma laudas. Veidi üle 20aastased linnanaised ei tea, millised on farmid nende kodumaal Ukrainas, sest nad töötasid asutuse administraatorina. Tuttavate jutu ajel tegid sõbrannad kannapöörde, vormistasid tööviisa ja sõitsid Eestisse põllumajanduses leiba teenima.

“Meie esimene töö farmis on siin. Esimesel nädalal kartsime veidi lehmi ja oli raske, aga hiljem harjusime,” räägib Natalja.

“Töö on must, aga kui saab head palka, võib seda teha,” lisab Olga.

Osaühing andis võõrtöölis­tele möbleeritud korteri, kus neil on omaette toad, ühine suur tuba, köök, maaküte ja pesemisvõimalus. Seal on öömajal ka Natalja isa Mihhail, kes on Kärdi suur­farmis ametis karjaku-söötjana.