Hülgekütid jõudsid rekordini

Liivi lahes on käimasoleval hooajal kütitud 19 hallhüljest.

FOTO: Urmas Luik

Eestis on käimasoleval hooajal kütitud rekordilised 20 hallhüljest ja lasta jääb veel 38 looma.

Keskkonnaameti andmetel on 19 hüljest lastud Liivi lahes Pärnu- ja Saaremaa vetes ja üks Soome lahes Harjumaa vetes.

Hallhülgeid tohib Eesti vetes küttida 15. aprillist aasta lõpuni ja tänavu võib lasta 58 looma, mis moodustab ühe protsendi mullu loendatud hüljestest. Eelmisel aastal tohtis Eesti vetes küttida 37 halljüljest, lasti aga 19.

Hülgejaht oli meie vetes pikalt keelatud, kuid Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnutsi on küttidel hülgejahioskused olemas. “Kihnu meestel on need emapiimaga tulnud,” ütles ta.

Ka merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi on nentinud, et ilmselt on Kihnu kütid asja taas selgeks saanud. “Sealkandis huvi ju kogu aeg olnud,” lausus ta. “Mul oleks ka huvitav, et kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad.”

Jüssi lausus, et seni kuni kvooti ei ületata, pole probleemi.

Teadlaste andmetel on kogu Läänemere hallhüljeste asurkond püsinud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest mõju avaldavad kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadel talvedel, samuti küttimine Soomes ja Rootsis. Kogu asurkonna arvukuse kohta 2018. aasta andmed puuduvad, sest Soome otsustas loenduse sel aastal vahele jätta, kuigi nende vetes elutses loenduse ajal umbes kolmandik asurkonnast.

Eesti vetes elab stabiilselt umbes 1000 kaitse all viigerhüljestki.

“See stabiilsus ei ole hea, sest ilma küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, tervisehädad – kõrvale jätta,” rääkis Jüssi. “Ilmselt need “muud asjaolud” ongi määravad, samal ajal pole iga tõiga tähtsuse hindamiseks teadmist. Soome lahe viigrid Eesti vetes on Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on kohalikud, kes aeg-ajalt käivad piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas.”

Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt kogu Läänemeres.

Tagasi üles