Saada vihje

Kihnus lähevad naistel mõõgad käiku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kihnu muuseumis näeb puust voolitud ja vöökudumisega kulunud mõõkade kogu.
Kihnu muuseumis näeb puust voolitud ja vöökudumisega kulunud mõõkade kogu. Foto: Urmas Luik

Kihnu muuseumi külastavad turistid pärivad puust laiu suuri noakujulisi esemeid silmates kohkunult, et mis asjad need on ja milleks neid kasutati. “Mõõgad,” kostab giid vastu. Kihnu naiste tavalised tööriistad, valmistatud vahtra-, õuna- või tammepuust, et kirivöö kudu­misel koelõnga kinni hoida ja kirjalõngu korjata.

Vöökudumise kunstile on pühendatud Kihnu muuseumi selleaastane seinakalender “Kihnu üekaalender” ja Kihnu muuseumi kingitusena riigi 100 aasta juubeliks valminud raamat “Kihnu mõõgavööd”.

Kihnu muuseumi juhataja Maie Aav ehk Noodi Maie kui mahuka trükise üks autoreid möönab, et Eestis on algupärane vöökudumise tehnoloogia suuresti kadunud, vaid Kihnus on see järjepidevalt alles tänu käsitööoskuste kandumisele põlvest põlve.

Tagasi üles