Reformidest hoolimata jääb pensionileib enamikule aganaseks

Vaesus Foto: shutterstock.com

Riigikogu arutas hiljuti riiklikult tähtsa küsimusena pensionireformi. Kuu­lati eksperte ja erakondade esindajaid ja avaldati arvamust. Eesti Pank esitas pensionireformi esmase mõjuanalüüsi, laites reformiplaani maha. Kõige teravamalt kritiseeris riigipanka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, ei peaminister Jüri Ratas ega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme ole sel teemal pikemalt sõna võtnud.

Pärnu Postimehel tekkis soov võrrelda Leedu, Läti ja Eesti pensionisüsteemi ning mida Balti riikides võetakse ette, et kindlustada inimestele elamisväärne vanaduspõli. Selgus, et kolme riigi pensionisüsteemi võrdlevat analüüsi pole ühelgi asjaomasel ametkonnal. Küll anti suund, kus ise uurida: Euroopa Liidu “Pension Adequacy Report 2018”, mis kirjeldab euroliidu riikide pensionisüsteeme ja uurib nende vastavust vajadustele. Isegi väikeste riikide kohta on tubli kümmekond lehekülge tihedat ja arvu­rikast lugemist, peale selle andme­tabelid. Kõigest arusaamiseks peaks olema finantsist ja sotsiaaltöötaja ühes isikus. Aga midagi siiski saab välja tuua.

Leedu, Läti ja Eesti pensionisüsteemi ühine joon on vähene efektiivsus, pensionifondide madal tootlikkus ja kõrged halduskulud. Tulevikujäreldus on samuti ühesugune. Kuidas ka ei reformitaks, pensionäri leib jääb paljudele ikkagi aganaseguseks.