Pärnu elukeskkonna uuring: enim ollakse rahul ühistranspordi ja avalike teenustega, veidi vähem looduse ja turvalisusega

Pärnakad on rohkem rahul seal, kuhu viimase viie aasta jooksul on uusi teid rajatud. Osavaldade inimesed tunnevad, et linnast väljas ei ole kergliiklusteede võrgustik terviklik.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu elanike seas sel kevadel tehtud küsitlusest ilmneb, et üldjoontes on keskuslinna ja osavaldade elanikud kodukandi elukeskkonnaga rahul, aga senisest rohkem tähelepanu tuleks pöörata sotsiaalsetele suhetele, üleüldisele kaasatusele ja töötamisele.

Pärnu linnavalitsuse teatel selgus uuringust näiteks, et linnaosadest ja osavaldadest on elukohaga kõige rohkem rahul ranna rajooni ja mõnevõrra vähem rahul Audru osavalla vastajad. Samas tuleb arvestada, et vahe esimese ja viimase vahel on väga väike ning kokkuvõttes on nii keskuslinna eri linnaosade kui osavaldade elanikud kodukandi eluoluga üle keskmise rahul.

Enim ollakse rahul ühistranspordi, avaliku ruumi, avalike teenuste ja eluasemega.

Veidi vähem looduse, turvalisuse, liikluskorralduse ja parkimise, vaba aja ja puhkamisvõimaluste, kergliiklusteede ja heakorraga.

Senisest rohkem peaks vastanute arvates pöörama tähelepanu valdkondadele, mis puudutavad inimsuhteid ja kuuluvustunnet, üleüldist kaasatust ja töötamist.

Teatud teemade puhul lähevad linna- ja maapiirkonna vastajate hinnangud lahku: näiteks tunnevad osavaldade inimesed, et linnast väljas ei ole kergliiklusteede võrgustik terviklik, mistõttu ei ole jalgrattaga liigelda turvaline. Elanikud on rohkem rahul seal, kuhu viimase viie aasta jooksul on teid rajatud ehk Mai ja ranna rajoonis, kesklinnas, eeslinnas (linnaosa kesklinna ja Mai vahel, toim) ja Raekülas.

Erinevalt hindasid maa- ja linnainimesed ka sotsiaalsete suhete ja kuuluvustunde tekke temaatikat. Maapiirkonna elanikud tunnevad kodukohaga suuremat sidet, suhtlevad naabritega aktiivsemalt ja osalevad kogukondlikel üritustel. Linnas jääb suhtlus tagasihoidlikumaks. Passiivsuse poolest eristusid Ülejõe, Mai ja Rääma ehk linnaosad, kus on enam kortermaju. Samuti toimub keskuslinnas rohkem kultuurisündmusi, mida turistide suure hulga tõttu ei saa kogukonnaürituseks pidada.

Ometi ollakse looduse ja turvalisusega rahul nii linna- kui maapiirkonnas.

Mis puudutab avalikku ruumi, siis vastanud peavad Pärnu üldist ilmet meeldivaks ning linnaruumi loogiliseks ja lihtsaks. Kõige kõrgemad punktid andsid ranna rajooni, Paikuse ja Tõstamaa elanikud.

Pärnu abilinnapea Rainer Aaviku hinnangul on kõnealuse uuringu puhul märkimisväärne asjaolu, et tegemist on esimese elanike rahulolu küsitlusega ühinenud Pärnus ja inimesed said arvamust avaldada kodukandi kohta linnaosa või osavalla täpsusega.

“Kuna uuring selgitas nüüdisaegseid vahendeid kasutades välja kõiki olulisemaid eluvaldkondi, on mul hea meel tõdeda, et tagasisidet tuli küllalt, tegemaks selle põhjal järeldusi ja võtmaks seda linnaelu kujundamisel arvesse,” ütles Aavik.

Anonüümsele elektroonilise küsitlusele vastas aprilli lõpust juuni alguseni 2543 inimest, kes hindasid kodukoha kergliiklusteid, ühistransporti, liikluskorraldust, avalikku ruumi, loodust, puhkevõimalusi, avalikke teenuseid, töötamis- ja elamisvõimalusi, sotsiaalseid suhteid, turvalisust ja kaasarääkimise võimalust. Vastanud said nimetatud teemade kohta ettepanekuid teha.

Küsitluse pikka raportit saab lugeda Pärnu linna veebilehel.

Tagasi üles