Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/04/12714576t1h6aa4.jpg)
Lääneranna puisniite teatakse kuldkinga ja orhideede meeliskasvukohana, mujal seevastu taastatakse soid ja tehakse ruumi kõre elupaikadele. See on vaid põgus osa teemadest, mida käsitletakse Pärnus Strandi konverentsikeskuses kahepäevasel riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsekonverentsil “Elupaikade ja populatsioonide taastamine”, kus tehakse üle 25 ettekande, toimuvad arutelud ja järeldused sõnastatakse täna keskpäeval.
RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles eile esinduslikku konverentsi avades, et looduskaitsega on RMK tegelnud kümme aastat ja toona oli kahtlejaid, kuidas suudab looduskaitsega tegelda ettevõte, mille kasumist suurema osa moodustab metsade majandamine.
Avakõneleja möönis, et looduskaitse ja elupaikade taastamine ei ole isetasuvad, vaid sinna tuleb paigutada raha, aga eelkõige on vaja adekvaatset eelinfot, uuringuid, kirjeldusi, kompetentseid inimesi. RMK looduskaitsetöödesse on kaasatud teadlased, huvirühmad, spetsialistid.
