Arutelud kuldkingast turbasamblani jätkuvad

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsekonverentsil möönis maaülikooli vanemteadur Lauri Laanisto, et valdkonda käsitlevaid termineid ei mõisteta ühtmoodi isegi seadustes. Foto: Urmas Luik

Lääneranna puisniite teatakse kuldkinga ja orhideede meeliskasvukohana, mujal seevastu taastatakse soid ja tehakse ruumi kõre elupaikadele. See on vaid põgus osa teemadest, mida käsitletakse Pärnus Strandi konverentsikeskuses kahepäevasel riigimetsa majandamise keskuse (RMK) looduskaitsekonverentsil “Elupaikade ja populatsioonide taastamine”, kus tehakse üle 25 ettekande, toimuvad arutelud ja järeldused sõnastatakse täna keskpäeval.

RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ütles eile esinduslikku konverentsi avades, et looduskaitsega on RMK tegelnud kümme aastat ja toona oli kahtlejaid, kuidas suudab looduskaitsega tegelda ettevõte, mille kasumist suurema osa moodustab metsade majandamine.

Avakõneleja möönis, et looduskaitse ja elupaikade taastamine ei ole isetasuvad, vaid sinna tuleb paigu­tada raha, aga eelkõige on vaja adekvaatset eelinfot, uuringuid, kirjel­dusi, kompetentseid inimesi. RMK looduskaitsetöödesse on kaasatud teadlased, huvirühmad, spetsialistid.

Otseselt Pärnumaaga seostub viiendik ettekandeid. Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur rääkis Pärnu jõestiku elupaikade taastamisest. Sellest, kuidas jõuti Sindi paisu ja teiste Pärnu jõestiku paisudega seotud vastuolude lahendamiseni kohalike, arendaja ja osaliste vahel.