Kohus mõistis eakaaslase elutee lõpetanu vangi

Läinud suvel vapustas kogu Eestit suvepea­linna südames toimunud peksmine, mille tagajärjel katkes 13aastase poisi elutee. Täna mõistis Pärnu maakohus eeluurimise ajal vanglas vahepeal 16aastaseks saanud nooruki süüdi ohvrile surmava tervisekahjustuse tekitamises. Määrates talle karistuseks kaheksa aastat vangistust, mis lühimenetluse tõttu vähenes kolmandiku võrra viie aasta ja nelja kuu pikkuseks.

Kuna süüpingis istunu on alaealine ja teema äärmiselt tundlik, peeti kohut kinniste uste taga. Vaikne oli saalis tänagi: peale ajakirjanike ja istungi asjaosaliste polnud seal kedagi, niisiis kohtualuse lähedasigi.

Kriminaalmenetlus käis karistusseadustiku niisuguse paragrahvi järgi, mis käsitleb raske tervisekahjus­tuse tekitamist, kui sellega on põhjustatud surm. Muidu karistataks selle eest nelja kuni 12 aasta pikkuse vangistusega, ent alaealisele üle kümne aasta türmi mõista ei saa.

Nagu otsust ette lugenud kohtunik Anu Tammeniit märkis, pani kohtualune teo toime kavatsetult ja ohvri surma põhjustas vähemalt kaudne tahtlus. Kohus võttis otsust langetades arvesse sedagi, et pärast tehtut nooruk uhkustas sellega teiste ees.

Ohver ei öelnud ega teinud kohtuniku sõnutsi midagi niisugust, mis andnuks vähimatki põhjust talle kallale minna.

Tammeniit nentis, et kõnealusel juhul ei kergenda karistust asjaolu, et süüdistatav on alaealine.

Kohtunik tõi esile, et nooruk on varemgi isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. “Äärmiselt vägivaldne inimene,” nentis kohtunik, kelle ­sõnutsi on see noormehele nagu elustiil: lahendab kõike vägivallaga.

“Tegemist on ohtliku inimesega, kelle puhul pole muud võimalust kui reaalne vangistus,” lausus õigusemõistja.

Tegemist on ohtliku inimesega, kelle puhul pole muud võimalust kui reaalne vangistus.

Anu Tammeniit

“Kas otsuse resolutiivosa on teile arusaadav?” päris Tammeniit pärast selle ettelugemist.

“Jaa,” vastas kohtukulli ees seisnu, kes vähemalt väliselt jälgis kogu istungit külma närviga. Mitmele fotole jäi ta naeratavana.

Kohus määras karistuse, mida prokurör küsis. Lääne ringkonnaprokuröri Merry Tiituse selgitused sarnanevad kohtuniku omadega: löömise asjaolud ja süüdistatava taust ei jätnud muud võimalust kui taotleda maksimumilähedast karistust. Tiitus leiab samuti, et see noor inimene on ühiskonnale ohtlik.

“Prokuratuuri hinnangul on reaalne vangistus ühelt poolt õiglane karistus raske kuriteo eest, teisalt pakub noormehele distsiplineeritud keskkonda ja võimalust ümber kasvada,” lausus Tiitus.

13aastane Pärnu poiss, keda tuttav oli 30. juuli pärastlõunal kodu­linna südames mitu korda vastu pead löönud, suri 5. augustil Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Vaid kuus päeva ­enne kuritegu oli lööja, siis veel 15aastane nooruk vabanenud kinnisest lasteasutusest, Maarjamaa hariduskolleegiumist.

Eakaaslased veetsid enne saatuslikke hoope Jaansoni rajal Kesklinna silla lähedal garaažide juures aega. Peksmist vaatas pealt mitu alaealist. Seejärel jäeti ohver üksi.

Ohver lahkus sündmuspaigalt omal jalal, kuid tõenäoliselt rusika ja põlvega vastu pead antud löökide tagajärjel tekkis tal ajukahjustus. Ta läks hiljem isaga Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus langes koomasse.

Politsei pidas nii peksja kui vägivalda pealt vaadanud noored kinni mõni tund pärast intsidenti. Täna Pärnu Kuninga tänava kohtumajas otsust kuulnu oli sellest ajast vahi all. Sellest päevast loetakse ühtlasi tema vangistuse algust.

Ohver polnud politsei ega prokuratuuriga iialgi kokku puutunud. ­Peksja ja pundi ülejäänud liikmed on aga kümneid kordi politseist läbi käinud. Küll olid noorukid omavahel tuttavad.

Politsei on täna kohtus süüdi ­mõistetuga pidevalt tegemist teinud 2017. aastast. Ta on toime pannud üle 15 õigusrikkumise. Esimest korda kohtu all oli ta muu hulgas auto omavolilise kasutamise (ja selle katse), varguste, vägivallatsemiste ja väljapressimise eest mullu juulis. Kohus saatis ta pikimaks võimalikuks ajaks ehk aastaks kinnisesse lasteasutusse. Varem ei saanud tema üle kohut pidada, kuna ta polnud 14 täis. Küll olid kõik alaealistele mõeldud mõjutus­vahendid (vähemalt paberil) varem tema puhul juba käiku lastud.

Karistatu on viiel korral osalenud alaealiste komisjoni istungil. Ta on ­pidanud tegema üldkasulikku tööd, läbima pereteraapia, käima eripedagoogi ja lastepsühhiaatri vastuvõtul.

Kaks päeva pärast 13aastase poisi surma teatas Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar toimetusele, et 24. juulil vabanes nooruk Maarjamaa hariduskolleegiumist, ehkki 16. juulil oli linnavalitsus saatnud kohtule taotluse pikendada tema kinnises lasteasutuses viibimist. Meedianõunik märkis, et 17. juulil Pärnu maakohus keeldus sellest.

Kohtu pressiesindaja Viivika Sip­lane aga selgitas tookord, et omavalitsuselt tuli taotlus pikendada nooruki jäämist kinnisesse lasteasutusesse esialgse õiguskaitse korras, kuigi sotsiaalhoolekande seaduse järgi lapse kinnisesse asutusse paigutamisel, aga ka seal viibimise pikendamise ja lõpetamise menetluses seda kaitset ei rakendata. Sisuliselt väitis kohtu esindaja, et linnavalitsus vormistas taotluse valesti.

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) arvamust teenuse pikendamise kohta taotles Pärnu linnavalitsuse lastekaitsespetsialist 12. juulil. Amet leidis, et lapse heaolu on võimalik tagada muude vahendite kui kinnise lasteasutuse teenusega, kuna taotluses toodud rikkumised ei viidanud agressiivsele käitumisele ega sellele, et laps ohustab kellegi turvalisust. SKA lastekaitse osakond saatis linnale oma arvamuse 26. juulil ehk kaks päeva pärast nooruki kinnisest asutusest vabanemist.