Linnaeelarve keskendub palkade tõstmisele ja taristuinvesteeringutele

Pärnu linnavolikogus toimus tuleva aasta eelarve esimene lugemine. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu lõpetas linna järgmise aasta eelarve esimese lugemise, eelarvekava keskendub linnalt palka saavate inimeste töötasu tõstmisele ning investeeringutele tänava- ja teedevõrku, sotsiaal- ja haridusvaldkonda.

“Eelarve eesmärk on elukeskkonda edendada ja elatustaset tõsta, panustades igapäevateenuste toimekindlusse ja -kvaliteeti ning majanduskasvule suunatud arendustegevuse teostamisse,” ütles abilinnapea Meelis Kukk.

Linna hallatavate asutuste tööjõukulude kasvuks on eelarveprojektis kavandatud 6,13 protsenti. “Kõige enam tõuseb palk lasteaiaõpetajate abidel, huvikoolide õpetajatel, raamatukoguhoidjatel, hoolekandetöötajatel ja teistel, kelle töötasu on seotud Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga,” selgitas Kukk.

Abilinnapea loetletud ametigruppide töötasu alammäär on seotud eelarveaastale eelneva üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga. 2018. aastal oli see 1090 eurot kuus. Kõrgharidusega raamatukoguhoidjate palga alammäär tõuseb 1068, sotsiaaltöötajate ja tegevusjuhendajate oma 872, kutsestandardi nõuetele vastava hooldustöötaja alammäär 763 ja lasteaiaõpetajate abide oma 709 euroni.

Teine palku mõjutav tegur on üleriigiline üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäär, mis järgmisel aastal tõuseb 1250 eurolt 1315ni kuus. Õpetaja alammääraga on seotud lasteaiaõpetajate, logopeedide, eripedagoogide, koolipsühholoogide ja -sotsiaalpedagoogide, huvikooliõpetajate ja treenerite töötasu alammäär. Magistrikraadiga lasteaiaõpetajate ja kõrgharidusega tugispetsialistide alammäär on võrdne üldhariduskoolide õpetajatega, huvikooliõpetajate alammäär sõltub nädalakoormusest, haridusest ja üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmine brutotulust.

Kolmandaks mõjutab palku üleriigiline töötasu alammäär, millest sõltub linna hallatavate asutuste liht- ja abitööliste palk. Tänavu on riiklik töötasu alammäär 540, järgmisel aastal 584 eurot kuus.

Investeeringuid on järgmisel aastal kavas teha 23 miljoni euro eest. “Suurimad investeeringud lähevad linna tänava- ja teedevõrku ning sotsiaal- ja haridusvaldkonda. Näiteks jätkub tänavavalgustuse uuendamine nii Pärnus kui osavaldades, valmis saab lasteaed-ujula, kavas on ehitada Tammiste hooldekodule kaks uut maja, alustada jalgpallikeskuse rajamisega Loode-Pärnu tööstuskülla,” rääkis linnapea Romek Kosenkranius.

Kosenkraniuse sõnade kohaselt on linn valmis investeeringute tegemiseks laenu võtma. “Lõppeval aastal lükkus mitu investeeringut seetõttu edasi, et ehitushinnad on märkimisväärselt tõusnud. 2020. aasta eelarveprojekti on planeeritud laenuressurss, et selliseid olukordi enam ei korduks. Siiski jääb planeeritav laenukoormus 37 protsendi piirimaile, mis jääb tunduvalt alla 60 protsendi ehk omavalitusele lubatud piiri,” selgitas linnapea.

Pärnu linna põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal planeeritud 80, põhitegevuse kuludeks 72,2 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem on 7,8 miljonit eurot, mis moodustab 9,77 protsenti põhitegevuse tuludest.

Eelarve teine lugemine toimub volikogu 6. veebruari istungil.