R, 2.12.2022

Jalutu mees on bürokraatia tõttu sunnitud pudelisse urineerima

Annika Kuusik
, reporter
Jalutu mees on bürokraatia tõttu sunnitud pudelisse urineerima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Andrejs Greinis on Laia tänava munitsipaalkorteris elanud 2018. aasta sügisest. Probleem tualetis ja vannitoas käimisega tekkis siis, kui ta mullu aasta alguses teisestki jalast ilma jäi.
Andrejs Greinis on Laia tänava munitsipaalkorteris elanud 2018. aasta sügisest. Probleem tualetis ja vannitoas käimisega tekkis siis, kui ta mullu aasta alguses teisestki jalast ilma jäi. Foto: Mailiis Ollino

Läti juurtega pärnakas Andrejs Greinis elab Pärnu linnale kuuluvas munitsipaalkorteris Laial tänaval. Jalutu, ratastooliga liikuv 59aastane mees ei pääse kitsaste ukseavade tõttu ei vannituppa ega tualetti. Nii on ta elanud pea aasta. Linna sotsiaaltöötajatelegi muret korduvalt kurtnud. Seni on ukseavad jäänud ületamatuks probleemiks.

“Nii ei saa elada. Kahju on vaadata, see on talle raske. Ta on tore, korralik mees. Ei ole joodik,” iseloomustas meest vastastoas elav naabrinaine, kes enda sõnutsi on samuti mitu korda sotsiaaltöötajate tähelepanu ebainimlikule olukorrale juhtinud ja lahendust palunud.

Kutselise autojuhina leiba teeninud Greinise elu hakkas allamäge minema, kui ta kaotas jala. Vanast traumast tekkis gangreen. Seejärel jäi ta ilma tööst, võlad hakkasid kuhjuma. Elu varises kokku.

Kõrvalise abi vajadus tuli ­seda kiiremini, et täie tervise juures ­olles ei olnud Greinis mõelnud tuleviku peale. Oma elamist tal Pärnus ei ole. Enamiku ajast ­viibis ta töö tõttu pikamaasõitudel, siin olles peatus vanemate juures. Kui aga isa suri, müüs ema korteri maha ja kolis Lätti.

Laia tänava munitsipaalkorteris on Greinis elanud 2018. aasta sügisest, tegemist on kolmetoa­lise korteriga, kus elab kolm inimest. Kolme toa peale on üks WC ja vannituba.

Linna eraldatud korter on muidu Greinise sõnutsi igati hea ja viisakas, kõik eluks vajalik on olemas. Kui mees korteri sai, oli tal üks jalg olemas ja ta liikus ­palju ringi karkudel. Tualetis ja vannitoas käimisega tuli toime.

Möödunud aasta alguses tabas teda aga uus saatuse löök. Trombi tõttu jäi ta ilma teisestki jalast ja liigub nüüd üksnes ratastooli abil. Vannituppa ja tualetti sellega ei mahu. “Olen proovinud, et äkki saan ilma ratastoolita, roomates vannituppa, aga nii palju pole jõudu,” ütles Greinis.

Kuigi korteris on korralik WC ja vannituba, ei pääse Andrejs ­Greinis neid kasutama.
Kuigi korteris on korralik WC ja vannituba, ei pääse Andrejs ­Greinis neid kasutama. Foto: Mailiis Ollino

Olukorra lahendaks ukseavade pisut laiemaks tegemine. Greinis on jaganud muret linnavalitsuse sotsiaaltöötajalegi, kes tema jutu järgi andnud lubadusi, kuid muutusi pole.

Häda tuleb aga kuskile teha. Nii ongi mehel elamises pudeli ja pange majandus. Väiksem häda läheb pudelisse ja suurem kile­kotiga vooderdatud ämbrisse, et hiljem jaksaks omal jõul välja viia ja kasida. Pesemisega on keerulisem. Vahel on ta käinud varjupaigas küürimas, kuid see on suur ettevõtmine, eriti talvisel ajal.

Linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar selgitas, et probleem tuli sotsiaaltöötajatega jutuks alles juunis. “Algul ei soovinud ta kõigist oma muredest sotsiaaltöötajatele rääkida,” märkis Roosaar. Pärast seda sai täidetud taotlus riiklikust kodukohanduse programmist WC ja vannitoa ümberehitamiseks toetuse saamiseks. “Isikule on pakutud sotsiaalteenuseid, mis sisaldasid näiteks kodu koristamist ja invatransporti sauna, kuid ta ei soovinud neid.”

Praeguseks on taotlus Roosaare ütlust mööda rahuldatud ja otsitakse ehitusfirmat. Kui kaua selle leidmine aega võiks võtta, ei osanud ta öelda. “Otsime ehitusfirmat, mis ettevõttele suhteliselt väikesemahulist tööd oleks valmis kiiresti tegema,” vastas ta. “Mõistame, et isik soovib kiiret ­lahendust, kuid paraku on kodukohanduse programmist raha eraldamise protsess ja ehitaja leidmine võtnud aega.”

Tanel Kiik: Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus

Tanel Kiik
Tanel Kiik Foto: Mihkel Maripuu

Sotsiaalministeerium teatas eile, et uue nädala algusest avaneb taotlusvoor, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel.

“Igal inimesel peab olema võimalus liikuda vabalt oma kodus ja saada ka kodunt välja. Vahel piisab pisikestest kohandustest, et tagada inimesele kodus iseseisev toimetulek,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Täpset infot kodukohanduse taotlemise kohta saab igaüks uurida oma elukohajärgsest omavalitsusest. Elanike avalduste alusel koostab omavalitsus toetuse taotluse ja esitab selle riigile. Seejärel saab hakata kodusid kohandama.

Selle aasta vooru eelarve on kaks miljonit eurot ja riigi tugiteenuste keskus ootab omavalitsustelt taotlusi 31. augustini.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised võimalused, näiteks kaldtee, platvormtõstuk. Samuti saab rajada näiteks ohutust tagava piirde, muuta aiavärava automaatseks või tuua köögi tööpinnad ja kodumasinad madalamale tasapinnale. Oma kodu kohandamist võivad taotleda kõik puudega inimesed sõltumata puude liigist.

Seni on aidatud kodu kohandada üle 1700 inimesel. Enim on toetatud tualettruumi ümberehitamist, kaldtee rajamist, platvormtõstuki paigaldust ja välis- või siseukse kohandamist. (PP)

Märksõnad
Tagasi üles