Sisukord
Uudised
Postimees

Päästeamet: Kriisiks on valmis umbes 15 protsenti elanikest

2 min lugemist
Päästeameti tellitud uuringust selgub, et enamik eestlastest pole elektrikatkestuseks ega muuks kriisiolukorraks valmis. FOTO: Elektrilevi

Päästeameti tellitud uuringust selgub, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks küllaldaseks. Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud on siiski hädaolukorraks paremini valmistunud kui Põhja-Eesti inimesed.

Päästeameti teatel polnud hiljuti Lõuna-Eesti tormis elektrita jäänud inimesed elektrikatkestuseks valmis ja valdav osa elanikest ei usu siiani, et katkestus võib kesta üle paari tunni ja kriis tabada igaüht. Kantar Emori uuringust selgub, et veidi üle kolmandiku Eesti elanikest peab tõenäoliseks, et kodukohas tekib hädaolukord. Seetõttu ei mõelda, kuidas elektrikatkestuse korral käituda ja missuguseid vahendeid läheb sel puhul tarvis.

Kriisis hakkamasaamiseks vajaliku varu on soetanud ainult 15 protsenti Eesti elanikest, seejuures on hädajuhtudeks enim valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kõige vähem aga Põhja-Eesti elanikud.

„Uuringud näitavad, et ligemale pool eestimaalastest ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada hädaolukordi. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab üle poolele Eesti elanikele probleeme kodu kütmisel ja toiduvalmistamisel. Üldistatult võib öelda, et kortermajades elavad linnaelanikud usuvad kõige vähem, et neid tabab kriis, sest valmistunud nad selleks ei ole. Samal ajal näiteks ulatusliku pikaajalise elektrikatkestuse korral on just kortermajade elanikud need, keda veevarustuse ja kanalisatsiooni katkemine kõige valusamalt tabab,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

„Tuleb arvestada, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere puhul läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused katkevad,“ toonitas Virkala.

Päästeamet tuletab meelde, et tormihoiatuse korral tuleb kindlasti varuda küllaldases koguses joogivett ja toitu, vähemalt nädala jagu esmaabitarbeid ja ravimeid ning hügieenivahendeid.

Pimedal ajal on tarvis patareitoitega valgusallikat, mis vähendab küünlaga seotud tulekahjuohtu. Seetõttu tasub varuda koju taskulampe ja patareisid. Igas majapidamises peaks olema laetud akupank ja patareitoitega raadio, mis töötab ka internetikatkestuse ajal. Varu tuleks üle vaadata juba siis, kui hädaolukorda veel pole.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto