Galerii: Sindil on isikuline ajalooline side Tartu rahuga

Urmas Saard
Copy

Täna toimus Sindi gümnaasiumi aulas Tartu rahulepingu suurjuubelile pühendatud kogunemine, hiljem asetati lillekorvid ja küünlad Julius Friedrich Seljamaa monumendi alusele.

Lipuvalves seisis kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima. Pärast hümni laulmist ütles avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen.

Menutati, et üks rahuläbirääkimistel osalejaid oli Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Jaan Poska läbirääkimiste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.”

Kahe kuu vältel oli Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.

Rahuleping allkirjastati 2. veebruaril kell 00.47. Tegu oli õigeaegse ja oskuslikult sõlmitud lepinguga. Tsiteeriti Poska meenutust, kellele suurim tunnustus selle töö eest oli tänava ääres seisnud naise öeldu, kui see naine tegi ristimärgi ja sõnas: „Te päästsite me pojad!”

Seljamaa monumendi juures kõneles Tori vallavolikogu esimees Enn Kuslap, kes asetas mälestusmärgi ette lillekorvi ja süütas küünla. „Tulles tänapäeva, tundub praegune elu meile täiesti loomulikuna ja iseenesestmõistetavana.” Kuslap jätkas arutlemist mitme küsimuse esitamisega. Ta küsis: „Kui aga kõike seda eelnevat poleks olnud? Kas meil oleks kaunis eesti keel? Kas meil oleks Skype?”

Lillekorvide ja elava tulega kaunistasid monumenti veel kogunemise korraldajad Eesti lipu selts ja Sindi gümnaasium, samuti Sindi muuseum, Sindi ajalooklubi, Mihkel Mathieseni mälestusfond.

Kehva ilma kiuste viibis tseremooniaväljakul üle poolesaja inimese, nende hulgas palju noori.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles