/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2020/02/05/12917216t1h88fa.jpg)
Pärast eile Pärnus Tammsaare koolis antud tulekahjuhäiret, kui liftišahtist levinud suitsuvine ja põlemise lõhna tõttu evakueeriti koolipere saali, tekkis ühismeedias küsimus: miks koguneti võimaliku tuleõnnetuse ajal aulasse ega tormatud õue?
Miks ei aetud koolimajast tulnud tulekahjuhäire ajal lapsi õue?
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori Georg Kalde selgituse kohaselt kasutati eilse tulekahjuhäire ajal etapilist evakuatsiooni, mille käigus õpilased suunati ohtlikust piirkonnast kooli saali, kus oli ohutu ja küllalt palju väljapääse, mille kaudu vajadusel saab õpilased õue suunata.
“Arvestades, et käes on talv ja evakuatsiooni korral ei ole aega garderoobist üleriideid võtta, on see parim lahendus, et tagada õpilaste ohutus,” põhjendas Kalde.
Kalde sõnutsi on inimeste evakueerimisel kolm võimalust ja hoones ühte kohta koguneda on nendest üks.
“Kõik kolm võimalust eeldavad, et ehituslikud tuleohutusnõuded – nõuetekohased tuleohutussüsteemid, tuletõkkesektsioonid, evakuatsiooniteed – on täidetud ja inimesed teavad, kuidas tulehäire korral käituda,” seletas Kalde.
“Massiline evakuatsioon on kõige tüüpilisem näide, mille korral kõik inimesed peavad korraga hoonest väljuma,” märkis ohutusjärelevalve büroo peainspektor.
“Etapilise evakuatsiooni korral peavad inimesed lahkuma tulekahju tekkekohast ja ohtlikust piirkonnast, näiteks korruselt või hoonetiivast, ja nad suunatakse hoone sees ohutusse kohta, näiteks mõnele muule korrusele või teise ruumi. Etapiline evakuatsioon võib üle minna massiliseks,” kirjeldas Kalde teist käitumismudelit.
“Passiivse evakuatsiooni korral jäädakse võimalusel kohale ja oodatakse päästmist. Selle lahenduse puhul tuleb loomulikult lahkuda tulekahju tekkekohast, ülejäänud ruumides tasub sulgeda uksepilud ja muud avad, avada aknad ja endast märku anda,” selgitas Kalde.