Pärnakas ei kipu lippu heiskama

Eile, aasta esimesel lipupäeval nägi Pärnu majadel lehvimas väheseid trikoloore. Eesti lipu seltsi juhatuse liige Priit Sutt usub, et pigem on selle põhjus teadmatus kui hoolimatus.

“Ma arvan, et valdavalt inimesed ei tea tänase päeva tähtsusest üldse midagi,” sõnas Sutt. Olgu siis öeldud, et 3. jaanuar on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev. See on kuupäev, mil 1920. aastal kell 10.30 vaikisid relvad, mis olid kõnelnud alates 28. novembrist 1918, kui algas Eesti Vabadussõda.

Ehkki eilsel päeval oli lipu heiskamine kohustuslik vaid riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, on Sutt seda meelt, et 3. jaanuari lipupäev lisataks kolmele seni kõige tähtsamale lipupäevale. Sest eks ole ju Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev omamoodi alus nii iseseisvus- ja taasiseseisvumisspäevale kui võidupühale.

Idee on üleval

Suti sõnutsi on selles, et inimesed lipupäevadest rohkem teaksid ja peaksid, oma roll Eesti lipu seltsi tehtaval teavitustöölgi. “Informeerimisest tuleks pihta hakata ja siis tuleb see lipuheiskamise tahtmine ise,” leidis ta.

Mullu kevadel pidas selts plaani anda välja lipupäevi tutvustav voldik. Kavatsuseks on see tänini jäänudki. “Idee on üleval ikka,” kinnitas Sutt eile. Tema arvates annab aeg arutust, milliste lipupäevade tutvustamisele brošüüris rohkem rõhku tuleks panna.

Soiku on jäänud ka seltsi kohaliku rakukese ja Kaitseliidu möödunudkevadine ühisettevõtmine, kus lipuheiskamiseks liialt põduratele pakuti võimalust tellida lipu väljapanemine kodutütardelt ja noorkotkastelt.

“See oli selline ühe korra aktsioon,” märkis Sutt. Küll on lipuselts aidanud hiljem neil inimestel, kes toona oma kontaktandmed andsid, lipu heisata. Ega neid palju olnud. Igast linnaosast üks–kaks. “Kas ei jõudnud info õigete inimesteni või ongi see vajadus nii tagasihoidlik,” mõtiskles Sutt.

Ei või rahul olla

Küll seisab lipu selts järjekindlalt endale aasta olulisima ettevõtmise, 4. juunil tähistatava Eesti lipu päeva väärika tähistamise eest. Siis toimub Endla trepimonumendil kõnekoosolek ja marsitakse lippudega läbi linna. “Seda tähtpäeva on Eestis kõige suuremalt just Pärnus peetud,” märkis Sutt.

Ja ometi, vaatamata sellele, et Pärnu linnavalitsus lipupäeva tähistamist alati rahaliselt toetab ja sel päeval on Rüütli plats rahvast tulvil, ei ole teadvustamistöö Suti hinnangul sealmaal, kus lipuselts võiks rahul olla ja linn plagiseks lipupäevadel sinimustvalgetest.