Kasvuhoonegaasi müük toob Pärnusse gaasibussid

Pärnakad ei saa katsejänesteks, sest Tartus juba sõidavad maagaasiga töötavad liinibussid ja sealne meedia kõneleb neist vaid positiivselt. Foto: Margus Ansu / Postimees

Juba sel aastal võivad Pärnu tänavatel sõitma hakata maagaasil töötavad linnabussid, mille Eesti riik ostab suvepealinna tarbeks saastekvoodi müügist saadava raha eest.

Valitsus kinnitas läinud aasta lõpupäevil korralduse, mille kohaselt ostab riik saastekvoodi raha eest 13 uut maagaasil sõitvat keskkonnasäästlikku linnabussi.

“Bussid peaksid kohale jõudma selle aasta lõpus või hiljemalt tuleva aasta alguses,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.

Müügiga peab säästma

Sarnase lepingu alusel osteti näiteks sotsiaaltöötajatele elektriautod ja soojustatakse hulk Pärnumaa laste- ja hoolekandeasutusi. Nimelt lubab Kyoto protokoll riikidel müüa heitekaubanduse vähendamise ühikuid (AAU) ülejäänud riikidele. Kuna Eesti paiskab varasemate aastatega võrreldes õhku vähem saateaineid, võibki ta oma ülejäävat kvooti soovijaile müüa. Saadud raha tuleb aga investeerida keskkonna säästmisesse.

Pärnusse soetatavate busside puhul on tegemist Eesti Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppega, mille alusel saadud raha suunatakse ühistranspordi üleminekuks alternatiivkütusele.

Kokku maksab 13 liinibussi umbes 4,2 miljonit eurot ja osa neist hakkab sõitma Pärnus, osa Narvas.

“Busside kohavalikul on arvestatud seda, et kaetud saaks Eesti suuremad linnad,” selgitas Ruuda. “Tallinn on juba saanud kümme bussi, samuti saab Tallinn uued trammid. Tartu on just sõlminud uue lepingu vedajaga, seega ongi loogiline valik Pärnu ja Narva.”

Bussid kuuluvad edaspidi maanteeametile, sest leping eeldab, et saastekvoodi müügi raha eest soetatud vara peab jääma riigi omandisse. “Busside kasutus hakkab toimima kolmepoolse lepingu alusel: maanteeamet, kohalik omavalitsus ja bussifirma. Renti busside eest maksma ei pea,” rääkis Ruuda.

Uus gaasitankla

Gaasiga sõitvad bussid saastavad vähem õhku, sest nende CO2 emissioon on madalam kui diiselbussidel ja kütusekulu väiksem.

Et keskkonnasäästlikud bussid linnas tööle saaks hakata, peab Eesti Gaas ehitama siia uue tankla. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov ütles, et Pärnusse tankla rajamine oli neil pikaajalises plaanis, kuid nüüd tuleb töö kiiremini ära teha. “Eesti Gaas on valmis seda tegema,” kinnitas ta.

Kui esialgu oli Eesti Gaasil plaanis ehitada alanud aastal teine tankla Tallinnasse, siis nüüd rajatakse need Pärnusse ja Narvagi.

Kotovi sõnade järgi tasub kuue–seitsme bussi pärast tankla ehitamine end kindlasti ära. “Need bussid on sedavõrd olulised tarbijad, et nende pärast on mõistlik ehitust alustada. Pealegi on see ju alles algus, neile lisandub varsti kindlasti teisigi sõidukeid,” rääkis ta.

Tartus sõidavad juba

Pärnakad pole maagaasil töötavate busside katsejänesed ja eelolevat bussiostu toetab mullu Tartust saadud positiivne kogemus.

Tartu Postimees on kirjutanud, et sõitjale ei erine gaasi jõul töötav buss diiselbussist kuigivõrd. Salong on samasugune ja välimus peaaegu identne, ainult katusel on kõrgem kühm gaasimahutitega.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles ajalehele gaasibussidest rääkides, et ühest küljest on need keskkonnasõbralikumad, kütuse põlemisel tekib süsihappegaas ja veeaur ning mingeid kahjulikke tahkeid osakesi ei tule. Teisest küljest on gaas soodsama hinnaga kui diislikütus. Kaugemas tulevikus on plaanis kõik Tartu linna bussid üle viia gaasküttele.