Veebruar möödus kõikjal väga soojalt ja sajuselt. Kihnus sündis küünlakuu soojarekord, Virtsus ületas sademehulk normi kolm korda.
30 aasta vanune soojarekord varises põrmu
Ilmateenistuse andmete kohaselt mõõdeti Kihnus 17. veebruaril õhutempertuuriks 6,4 kraadi, mis ületab senise, 1990. aasta rekordi.
Soojarekord mõõdeti samal päeval veel Ruhnus (7,9 kraadi) ja Sõrves (8,8 kraadi).
Ülejäänud seirejaamades jäid veebruari soojarekordid püsima, samuti ei ületatud Eesti rekordit, mis on 12,9 kraadi, registreeritud 24. veebruaril 1935. aastal Võru ilmajaamas. Tänavu mõõdeti maksimaalseks õhutemperatuuriks 10,1 kraadi, mis sai kirja nii Valga kui Võru meteoroloogiajaamas 17. veebruaril.
Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, asetus möödunud veebruar kõikides ilmajaamades soojuse poolest kas esimesele või teisele kohale.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli veebruaris 1,7 kraadi (norm −4,5 kraadi). Alates 1961. aastast on veebruar veel soojem olnud vaid 1990. aastal, mil riigi keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi.
Igas seirejaamas oli veebruar väga sajune: enamikus ületas sademete hulk normi kaks korda. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari veel esinenud.
Virtsu rannikujaamas mõõdeti veebruaris sademeid 110 millimeetrit (norm 36 millimeetrit). Eelmine väga sajune veebruar oli Virtsus aastal 1990.
Eesti keskmine sajuhulk veebruaris oli 76 millimeetrit, sajunorm 35 millimeetrit. Veebruar on veel sajusem olnud ainult ühel aastal: 1990, mil sademeid tuli 86 millimeetrit.
Lund jagus veebruaris harvades kohtades mõnele päevale. Alles kuu viimasel viispäevakul sadanud lumest tekkis maapinnale enamikus Eestis lumikate.