Pärnumaal vahetus kõige tihedama liiklusega teelõik

Copy
Mullu oli Pärnumaal kõige tihedam liiklus Pärnu–Sauga lõigul.
Mullu oli Pärnumaal kõige tihedam liiklus Pärnu–Sauga lõigul. Foto: Mailiis Ollino

Mulluste loendustulemuste põhjal on Pärnumaal keskmine liiklussagedus kõige suurem jätkuvalt Via Baltica Pärnut läbival Ehitajate teel ja Liivi teel ning linnast Sauga ja Uulu poole jäävatel maanteelõikudel.

Võrreldes eelmise aastaga on kõige tihedama liiklusega teelõik nihkunud Ehitajate teelt Pärnu ja Sauga vahele.

Ehitajate teel loendati tunamullu keskmiselt 13 764 sõidukit ööpäevas. Läinud aastal langes see arv 12 727ni.

Pärnu ja Sauga vahelisel lõigul sõitis üle-eelmisel aastal ööpäevas 12 969 masinat, eelmisel aastal 13 379.

Liivi teel mõõdeti 2018. aastal keskmiseks liiklussageduseks 11 926, mullu aga 10 451 autot ööpäevas.

Pärnust Uulu poole viival maanteel sõitis tunamullu 10 828 autot ööpäevas, eelmisel aastal kasvas see arv 260 sõiduki võrra.

Mulluste loendustulemuste põhjal kasvas keskmine liiklustihedus Eesti riigiteedel võrreldes 2018. aastaga 3,8 protsenti ehk 995 autolt 1032 autoni ööpäevas.

2018. aastal tihenes liiklus võrreldes eelnevaga 2,9 protsenti. Loendusandmed aitavad maanteid nii projekteerida, ehitada kui hooldada.

Lõppenud aastal sõitis põhiteedel aastas keskmiselt 5602 autot ööpäevas ehk võrreldes 2018. aastaga oli kasv 3,8 protsenti, tugiteid läbis 1663 sõidukit ööpäevas (tõus 3,9 protsenti) ja kõrvalteid 321 masinat öpäevas (kasv 3,4 protsenti).

Elavam on liiklus suuremate linnade või tööstuspiirkondade ümbruses. Tihedaim liiklusega lõik asub jätkuvalt pealinna piiril Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel, mille kilomeetritel 13,0–13,8 mõõdeti aasta keskmiseks liiklussageduseks 33 794 autot ööpäevas.

Muud suure liiklusega lõigud on Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 9,2–11,0, kus sõidab 32 375 autot ööpäevas, Tallinna–Narva maanteel kilomeetritel 11–13,7, mida läbib 29 087 sõidukit ööpäevas, Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel kilomeetritel 13,8–14,8, kus loendati 28 589 masinat ööpäevas, ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel kilomeetritel 5,5–8,7, kus sõidab 26 695 autot ööpäevas.

2019. aastal on enim sõidukeid lisandunud Tallinna ringteele ehk 14 141 autot ööpäevas (kasv 11 protsenti) ja Riia–Pihkva maanteele: 927 sõidukit ööpäevas (kasv 6,9 protsenti).

Sõidukite arv vähenes Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maanteel, kus sõitis 4896 autot ööpäevas ja languseks kujunes 0,2 protsenti.

Liiklussagedus on põhimaanteedel 2005. aastast kasvanud 47 protsenti ehk kolm protsenti aastas. Liikluse tihenemist mõjutavad paljud tegurid, millest põhilised on üldine majanduse areng, kütuse hinna muutus, eri maksud, kohaliku taristu ja maakasutuse areng, teede läbilaskvus.

Liiklusloenduse infosüsteem hõlmas 2019. aasta lõpus 102 püsi- ja 47 perioodilist loenduspunkti.

Tagasi üles