Majanduslangus ei ole jäätmemajandusest kaugeltki mööda läinud. Nimelt oli Euroopa senine jäätmekäitlus ehitatud suures osas üles sekundaarsete materjalide müügile Aasiasse.
Euroopa jäätmekäitluse alustalad vappuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhilised riigid, kuhu Euroopa oma sorteeritud jäätmed saatis, olid Hiina, India ja Indoneesia. Üldiselt küll püüti vääristada materjale enne Aasiasse saatmist näiteks materjale sorteerides ja granuleerides. Kuid vahel jäeti see töö tegemata ja saadeti piltlikult öeldes nendestsamadest Pärnu avalikest pakendikonteineritest saadud materjal pakituna otse Aasiasse. Selline tegevus raha küll sisse ei toonud, aga pakend läks ju siiski taaskasutusse ja nii tagati seaduse täitmine.
Nüüd, kui Euroopa ja Ameerika ei telli enam Aasia tööstustelt endises koguses kaupa, pole asiaatidel sekundaarset materjali vaja. Ei ole sorteeritud materjali tarvis ning veel vähem tahetakse saada sorteerimata pakendeid. Materjalivajadus on langenud 40-50 protsenti. Et Aasia laod on väidetavalt sekundaarset materjali täis, on üliraske sinna midagi toimetada. Nõudluse kahanemisega kaasnevad muidugi hinnalangus ja protektsionism.
Euroopa jäätmekäitlejad kirjutasid hiljuti Euroopa Komisjonile kaebekirja, kus osutasid katastroofile jäätmekäitluses – endised materjaliostu lepingud enam ei kehti, hinnapakkumistest taganetakse ja kokkuvõttes jäävad täitmata Euroopa Komisjoni enda kehtestatud direktiivid.
Kõige hullemas olukorras on need riigid, mis seni sõltusid enam oma jäätmete käitlemisel välismaistest partneritest. Näiteks britid avastasid alles nüüd, et 75 protsenti nende vanapaberist läks Aasiasse. Kui Aasia enam vastu ei võta, pole vanapaberit kuhugi panna.
Kiire lahendusena nähakse seda, et pakitud jäätmed ladestatakse ajutiselt vanadesse sõjaväeangaaridesse. Teise lahendusena kaaluti sorteeritud jäätmete prügilatesse ladestamist, kuid see oleks oma jäätmeid hoolsalt sorteerinud kodanikud hirmsasti välja vihastanud. Ja oleks vastuolus seadusega.
Mitmesugustes turu-uuringutes pannakse osa lootust hiina uuele aastale (algab 26. jaanuaril 2009). Tavaliselt on börsid oodanud Hiina uut aastat hinge kinni pidades, nüüd lisanduvad jäätmekäitlejad. Siis alustavad hiinlased töötegemist ja kogu ülejäänud maailm joondub nende järgi.
Kindlasti tuleb eurooplastel endil järeldus teha, ja see järeldus on pigem selles suunas, et vähendada oma sõltuvust Aasiast.
Eesti puhul on selleks näiteks väärtusetu plasti kasutamine kohapeal jäätmekütusena. See sai alguse eelmisel aastal, uuel aastal võib selle maht ulatuda üle tuhande tonni piiri. Sellest ainuüksi muidugi ei piisa.
Teised lahendused aga eeldavad investeeringuid, kuid laenurahaga teatavasti on praegu pahasti.