Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Seetõttu kehtestab päästeamet homsest kogu Eestis tuleohtliku aja.
Viimase kahe nädala jooksul on Eestis toimunud 65 metsa- ja maastikutulekahju, mitu neist ulatuslikud. Soojad ilmad tähendavad seda, et selliste tulekahjude arv suureneb kiirelt.
Pärnumaalgi on viimase nädala vältel olnud mitu suuremat kulupõlengut. Viimati pidid päästjad ja kohalikud elanikud võitlema valla pääsenud kulutulega eile õhtupoolikul Pärnu linna haldusterritooriumil Kõima külas, kus põleng levis tuule tõttu kiiresti kolme hektari suurusele maa-alale.
Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe sõnutsi tuleb looduses lõket tehes või grillides olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.
“Unarusse jäetud lõkkest võib väga lihtsasti alguse saada tulekahju, mis ohustab nii loodust kui ka inimesi ja nende kodusid. Tuul puhub lõkke kiiresti laiali, tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik maastikupõleng, mida on väga raske kontrolli alla saada,” nentis Tähe.
Koroonaviiruse leviku tõttu kehtib Eestis praegu eriolukord ja inimestel on keelatud koguneda. Liikuda tohib ainult oma perega, vältides teisi, või kõige rohkem kahekaupa, jälgides seejuures, et teistega hoitaks vähemalt kahemeetrist vahet. Eriolukorra nõudeid arvestades on mõistlik grillimine ja looduses ajaveetmine jätta tulevikku, kui piirangud lõppenud.
Tuleohtlikul ajal tohib looduses tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Lõket nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tehes tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke läitmist soovitab päästeamet uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte: tiheasustusalal võib lõkke tegemine olla keelatud või siis on määratud, mida seal põletada tohib.
Tuld on lubatud teha vaid vaikse tuulega ja peab tähelepanelikult jälgima, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida selline, et see jääks ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on keelatud aasta ringi.
Lõkketegemise meelespea
- Lõket tehes veenduge, et lõkkekoht on põlevmaterjalist puhastatud, hoonetest küllalt kaugel ja tuletegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.
- Lõket tehke vaid vaikse tuulega. Tuleohu vältimiseks jälgige tuld tehes või grillides tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.
- Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
- Tuleohtlikul ajal peab lõke asuma metsast vähemalt 20 meetri kaugusel.
- Alla meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt kaheksa meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (näiteks puukuurist).
- Üle meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mis tahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel.
- Lõket tehes hoidke käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti).
- Enne lõkkekohast lahkumist veenduge, et tuli on täielikult kustunud.