Algas kevadine pokurahva loendus

Möödunud aastal loendati pokusid esimest korda, Pärnumaal kaardistati tarnamättaid peamiselt Tori mail.

FOTO: SA Pokumaa

Eile algas suur üle-eestiline pokurahva loendus: teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles inimesi looduses pilku teritama, pokusid otsima ja sellest teistelegi teada andma.

Sel väga teistmoodi elurütmi soosival kevadel kutsuvad Pokumaa ja kaardistusfirma Regio pokuloendusest osa võtma kõiki, kes perega, üksi või paarikaupa siiski matkata soovivad. Pokuloendamisega kutsutakse avastama Eesti varjatud ilu – paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu. Need pole rahvarohked sissetallatud rajad, pigem teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt alla keerama.
“Kuna pokuloendus toimub teist aastat, on võimalik kasutada nende leidmiseks eelmise aasta kaarti või kanda uued asualad selle aasta kaardile,” selgitas Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson. “Tänu koostööle Regioga on meil võimalik unikaalsel moel kutsuda inimesi Edgar Valteri stiilis loodust avastama: leidma sealt olendeid, mustreid ja muud sellist, mis esmapilgul ehk silma ei torka,” ja lisas, et pilte teemaviidetega #pokuloendus või #pokuloendus2020 võib Facebooki postitada ka muude leidude kohta.

Mullu kanti Pärnumaal kaardile pokusid viiest kohast Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas: Kaansoo ja Tootsi kandis, Sindi lähistelt Põlendmaa rabast ning Navesti ja Vändra jõe kallastelt.

Huvitavaid fakte pokude kohta:

  • pokudel on oma teadusharu: tarnu uurib karikoloogia;
  • üks korralik poku ehk tarnamätas võib olla isegi kuni 80–90 aastat vana;
  • tarnaliikide arvuks maailmas on pakutud 1100–2000, Eestis on tarnaliike loendatud 77;
  • tarnad on kosmopoliidid: neid leidub kogu maakeral, kõige rohkem on neid parasvöötmes;
  • tarnu leidub kõikjal igijääga katmata aladel välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast;
  • enamik tarnu kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluvee-kogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa;
  • ehkki tarnad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust; mistõttu neid kasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale;
  • paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.
Andmed: SA Pokumaa

Suured tarnamättad ehk rahvakeeli pokud on tuntuks saanud tänu Edgar Valteri 1994. aastal avaldatud “Pokuraamatule”, millest sai kohe auhinnatud ja armastatud lasteraamat. Pokude läbinisti looduslähedane, uudishimulik ja hea loomus on eeskujuks tänapäeval kõigile. Tarnamättaid leidub Eestis rohkelt, oma levikult on nad suisa kosmopoliidid.

2019. aastal toimunud esimene üle-eestiline pokurahva loendus toimus Valteri 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.

Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna veebilehele www.pokumaa.ee/pokuloendus ja järgida sealseid juhiseid. Loendus kestab 17. maini. 

Tagasi üles