Pärnakad jõudsid kottide taaskasutamise ideega Negavati konkursi finaali

Kemihaka liikmed märkasid probleemi, et inimestel pole vanu ja katkiseid kotte kuskile viia, ja leidsid, et turult on puudu kottide parandamise ja ümbertegemise teenus. Foto: Kemihaka

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) roheideede konkursi Negavatt žürii valis välja kümme finalisti, kes jätkavad võistlemist ideede elluviimiseks mõeldud 18 000eurose auhinnafondi nimel. Teiste seas jõudis lõppvõistlusele pärnakate meeskond.

“Praegune eriolukord on võimaldanud Negavati meeskondadel kodus oma ideesse põhjalikult süveneda ja videosilla vahendusel koos ekspertidega neid arendada,” lausus Negavati žürii esimees ja KIKi juhataja Andrus Treier.

Žürii esimees kinnitas, et kuna konkursi seitsmenda hooaja tase on kõrge, polnud edasipääsejaid kerge valida. “Kõik 16 finaalikoha eest võidelnud ideed olid väga sisukad. Lähtusime eelkõige idee teostatavusest ja meeskonna võimekusest, kuid ka ressursisäästust, sotsiaalsest mõjususest ja innovatsioonist,” selgitas Treier otsustamise tagamaid.

Kümne hulka jõudis pärnakate meeskond Kemihaka, kes arendab minimalistlikke selja-, õla- ja käekotte, mis on käsitööna valminud taaskasutatud materjalist ja puidust. Kemihaka liikmed märkasid probleemi, et inimestel pole vanu ja katkiseid kotte kuskile viia, ja leidsid, et turult on puudu kottide parandamise ja ümbertegemise teenus.

Lahendusena nägi tiim vanade kottide kokku kogumist, nende parandamist ja neist uute eripäraste toodete valmistamist.

Võistkonna liikmed on Kelly-Ly Tomingas, Mihkel Türnpu, Karoliina Malm, Hanna-Ly Aleksandrov ja Kendra Visnu.

Žüriisse kuuluvad KIKi juhataja Treier, keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, Tehnopoli teaduspargi rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing, Põhjamaade ministrite nõukogu kestliku arengu nõunik Madis Tilga ning teadliku elustiili propageerija ja veebipoe Slow asutaja Helen Puistaja.

Saksing soovitas finalistidel minna oma ideega veelgi konkreetsemaks ja lõppvõistlusel esitada ülevaatlik plaan, kuidas Negavati võiduraha kasutatakse. “Alati tuleb kasuks prototüübi valmimine ning idee katsetamine ja pärastine analüüs. Tahaksime, et nimetataks mõni partner, kes on ideest huvitatud ja valmis panustama selle valmimisse,” selgitas ta hindajate ootusi.

Kümnel finalistil tuleb järgnevate kuude jooksul oma plaaniga edasi töötada ja 2. juunil superfinaalis samale žüriile tõestada, et nemad on väärt 10 000eurost peaauhinda või teisele ja kolmandale kohale mõeldud 5000 ja 3000 eurot.

Meeskondi toetab sellel teel virtuaalne koolitusprogramm, mille käigus saadakse teadmisi finantsteemadel, projektikirjutamises ja turunduses. Samuti saavad kõik finalistid 1000 eurot, et oma ideed finaaliks arendada ja katsetada.

Negavatt on KIKi ja keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursiteadlikkust ja innustada pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Negavati konkursile laekus seitsmendal hooajal 18–30aastastelt noortelt 61 keskkonnasäästlikku ideed. Aastate jooksul on neid võistlusele saabunud 366.