Saada vihje

Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju avalikustamine päästis valla küsimuste tormi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis juhtub kalavarudega meretuulepargi ehitamise ja töölehakkamise järel, on Kihnu kalurite põhiküsimus.
Mis juhtub kalavarudega meretuulepargi ehitamise ja töölehakkamise järel, on Kihnu kalurite põhiküsimus. Foto: Urmas Luik

Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eilseks, 8. aprilliks Pärnus planeeritud avalik arutelu lükkus teadmata ajaks edasi ning tarbijakaitse ja tehnilise järele­valveamet (TTJA) lubab, et see toimub esimesel võimalusel pärast eriolukorra lõppu.

“Praegu uurime, kas avalikku arutelu oleks võimalik teha video­silla vahendusel, aga seda rakendame ainult siis, kui see sobib kõigile osalistele, sealhulgas huvi­gruppidele,” märkis TTJA kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe.

Aga osalised, sealhulgas huvigrupid, on KMH programmi 11.–31. märtsini kestnud elektroo­nilise avaliku väljapaneku järel juba tormi valla päästnud ja seda kinnitab avalik dokumendiregister.

Siinkohal teen lugejale kõrvalepõike. Peaminister Jüri Ratas kirjutas mullu 19. detsembril allkirja korraldusele 311, mis algatas Liivi lahte Kihnu ja Ruhnu saare ning Häädemeeste rannajoone lähedusse 160 tuugeniga tuulepargi rajamise.

Kommentaarid
Vaba aeg
Tagasi üles