/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2020/04/16/13057293t1hb039.jpg)
Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, millega kokkupuude lõpeb igal kevadel paljudele haiglaraviga. Mürgitust annab aga ennetada.
Video ⟩ Kevadist loodust nautides vältige mürgistust
“Juba on läinud nii soojaks, et välja on tulnud rästikud, kelle teekond võib inimese omaga ristuda,” rääkis terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. “Ootamatu kohtumise korral on rästikuhammustus möödapääsmatu. Vigastused vajavad harva vastumürki, ent arst peab hammustuskoha kindlasti üle vaatama.” Kannatanu ei tohiks liikuda ja peaks võimalikult kiiresti arsti juurde jõudma.
/nginx/o/2020/04/16/13057295t1hc538.jpg)
Oderi sõnutsi varitseb oht karulaugu korjajaidki, sest rohelised lehed kipuvad sageli segamini minema piibelehe ja sügislille lehtedega. “Kõige kindlam viis karulauku tuvastada on nuusutades: lehed peavad lõhnama küüslaugu järele,” kinnitas ta.
Samuti tasub ettevaatlik olla smuutit tehes, kus üks levinumaid vigu on rabarberilehtede tarvitamine. Rabarberilehed on aga inimesele väga mürgised ja nende söömine lõpeb pika haiglaraviga. Oder soovitab enne uute smuutikomponentide katsetamist veenduda, et need on söögikõlblikud.
/nginx/o/2020/04/16/13057294t1h6645.jpg)
“Kuigi oleme harjunud seenehooaega pidama sügiseti, on agaramad seenelised juba metsas ja esimene seeneaeg alanud,” tõdes Oder, kelle ütlust mööda tuleb üliettevaatlik olla kevadkogritsaga, mis pruugib mürgistuse põhjustada söömatagi. “Kui seeni kupatada kehva ventilatsiooniga köögis, võib kokk mürgistuse saada juba aurudest.”
Terviseameti mürgistusteabekeskuse missioon on vähendada mürgistusest tingitud haigestumist, tervisekahjustusi ja suremust ja teha mürgistusinfo kättesaadavaks.