Kaks ajaloolist taluhoonet saavad toetuse abil uue katuse

Meelis Kalme
, reporter
Copy
10 000 euro vääriliseks peeti kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseumi hoone sindelkatuse taastamiseks tehtud projekti.
10 000 euro vääriliseks peeti kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseumi hoone sindelkatuse taastamiseks tehtud projekti. Foto: Muinsuskaitseamet

Selgunud on Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused. Muinsuskaitseametile laekus tähtajaks 93 taotlust üle 800 000 euro saamiseks. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetöödeks anti 17 eraomanikule kokku 200 000 eurot toetust.

Hindamiskomisjoni juhi, muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnutsi näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu.

“Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt,” märkis ta. Teda rõõmustas omanike valmisolek rahaliselt töödesse panustada: taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli nõutust isegi kõrgem.

Taluarhitektuuri toetus on loodud Eesti traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimise toetamiseks. Rahatoe saamiseks peab taluelamu olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat.

Tänavu toetati kõige enam rookatuste taastamist, veel said toetusi puit-, plekk- ja kivikatused. 17st toetuse pälvinud hoonest neli on kaitse all ehitismälestisena ja üks asub rahvuspargis. Maakonniti läks kõige rohkem toetusi Saaremaale. Pärnumaaltki saavad rahatuge kaks talumaja.

Nõnda peeti 10 000 euro vääriliseks kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseumi hoone sindelkatuse taastamiseks tehtud projekti. 9924 euroga toetatakse aga Pihama talumaja rookatuse ehitamist.

9924 euroga toetatakse Pihama taluhoone rookatuse ehitamist.
9924 euroga toetatakse Pihama taluhoone rookatuse ehitamist. Foto: Muinsuskaitseamet

Hindamiskomisjoni liikme, Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse projektide peaspetsialisti Elo Lutsepa sõnade järgi tekitas töö komisjonis kahetisi tundeid. “Toetust saanud objektide hulgas leidub pärle, mille uuele elule on rõõm kaasa aidata. Samal ajal jäid paljud samaväärsed taotlused rahanappuse tõttu toetuseta,” nentis ta.

Taotlusi hindas seitsmeliikmeline spetsialistidest koosnev komisjon. Kõik plaanitavad tööd peavad valmima selle aasta lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles