Linnas on keelatud haljastusjäätmeid põletada

Eeskirjad aia- ja haljastusjäätmetega ümberkäimiseks erinevad omavalitsuseti. Näiteks Pärnu linnas ei ole neid põletada lubatud. Foto: Sander Ilvest

Kevadised ilmad meelitavad õue aiatöödele, risu ja oksad lõpetavad tihti lõkkes. Tasub aga tutvuda oma omavalitsuse heakorra eeskirjaga: kas teie kodukohas on see ikka lubatud?

Pärnu linnas ja selle osavaldades on puuokste, -lehtede ja muu säärase põletamine üldjuhul keelatud. Erineb Paikuse osavald, kus okste ja lehtede põletamine kinnistul on lubatud, kui järgitakse kõiki tuletegemise nõudeid.

Lõket võib oma hoovis teha, kuid seal tohib põletada üksnes immutamata puhast puitu, pappi ja paberit. Ja kinni tuleb pidada ohutusnõuetest.

Lõkketegemise meelespea

• Lõket tehes veenduge, et lõkkekoht on põlevmaterjalist puhastatud, hoonetest küllalt kaugel ja tuletegemisega ei kaasne tuleohtu loodusele.

• Lõket tehke vaid vaikse tuulega. Tuleohu vältimiseks jälgige tuld tehes või grillides tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.

• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.

• Tuleohtlikul ajal peab lõke asuma metsast vähemalt 20 meetri kaugusel.

• Alla meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt kaheksa meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast (näiteks puukuurist).

• Üle meetrise läbimõõduga lõke peab asuma mis tahes hoonest või põlevmaterjali hoiukohast 15 meetri kaugusel.

• Lõket tehes hoidke käepärast tulekustutusvahend (näiteks ämber veega, tulekustuti).

• Enne lõkkekohast lahkumist veenduge, et tuli on täielikult kustunud.

Andmed: päästeamet

Pärnu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Anu Villmanni sõnutsi on soojade ilmade saabudes linnavalitsuse korrakaitseteenistusele laekunud kaebusi, kus inimesed on andnud teada, et keegi põletab eramaja hoovis kevadkoristuse käigus kokku kogutud puuoksi, -lehti. Enamasti kaebavad naabrid, keda häirib ümbruskonda leviv halvalõhnaline suits.

Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise korral võib füüsilisele isikule määrata rahatrahvi kuni 800 eurot ja juriidilisele isikule kuni 20 000 eurot. “Siiani ei ole kedagi rahatrahviga karistatud, korrakaitseteenistuse ametnikud on piirdunud suuliste hoiatustega. Seda aga tingimusel, et haljastusjäätmete põletamine lõpetatakse kohe,” märkis Villmann.

Ent Tori vallas võib näiteks haljastusjäätmeid põletada koduhoovis ja juhul, kui ohutusnõuded on täidetud. Tori vallavalitsuse korrakaitseametniku Aiko Jallai sõnul ei tohi põletada ehitusjääke, immutatud puitu ega prügi. “Keelatud on igasugune lõkketegemine, mis kahjustaks keskkonda,” täpsustas ta.

Tori vallavalitsusele on tänavu kevadel laekunud kümmekond pöördumist, mis seonduvad lõkke või põletamisega. Kaebajad on samuti enamasti naabrid, kes tunnevad suitsuhaisu ja kahtlustavad, et põletatakse keelatut. “Siiani ei ole kedagi vastutusele võetud, kõik pöördumised on saanud suheldes lahendatud,” märkis Jallai.

Kulupõletamine on aga keelatud kõikjal Eestis aasta ringi.

Märtsi algusest on Pärnumaal toimunud 35 metsa- ja maastikutulekahju. Üle Eesti on neid olnud 480. Iga viienda ehk 21 protsendi tekkepõhjus oli kulupõletamine.